Kasutaja:JuKivi/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Kohtunik (sõna kohtumõistja asemele loodud tuletis) on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes[1]. Õigusriigis peavad olema rahvale tagatud kohtunikkonna erapooletus, sõltumatus ja ausameelsus[2][3]. Kohtunik ja kohtusüsteem on oma tegevuses lahutatud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust[4].

Kohtunikuks nimetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes:

  1. on omandanud erialasi õigusteadmisi vähemalt magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
  2. oskab eesti keelt kõrgtasemele ehk C1-tasemele;
  3. on kõrgete kõlbeliste võimekustega;
  4. on kohtuniku tööks vajalike võimete ja isikuomadustega.[5]

Kohtunikueksamikomisjon kontrollib isikuomadusi ettenähtud vestlusel. Komisjoni pädevuses on teha järelepärimisi ja küsida kohtunikukandidaadi juhendaja arvamust. Kohtunikuks kandideerija peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (isikut teatakse ja tuntakse juriidilistes ringkondades).[6]

Kohtuniku ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on kohtuniku ülesanded määratud kohtute seaduses ja Eesti kohtuniku eetikakoodeksis. Kohtunikele on antud õigus otsustada inimeste vabaduse, õiguste, kohustuste ja vara üle[2]. Kohtunikul on ülesande eluaegselt kinni pidama eetikakoodeksi ja ta on kohustatud avalikult neid täitma. Kohtunik peab järgima ausa õigusmõistmise põhimõtteid.[7] Kohtunik peab täitma oma kohustusi omakasupüüdmatult ja hoolikalt. Kohtunik kasutab temale antud võimu vastavalt eetikakoodeksis kehtestatud reeglitele.[2] Kohtunik hoidub oma töösmittevajalikest kommentaaridest ja märkustest. Ta väldib ärritumist, vihastamist, hääle tõstmist ja muud käitumist, mis võivad näidata tema erapoolikust. Kohtunik väldib meelemürkide ja alkoholi tarvitamist.[8]

Kohtunik võib osaleda kodanike ühendustes ja heategevuslikes organisatsioonides, kuid peab vältima huvide konflikti[2]. Kohtunik vastutab, et Eestis oleks tagatud õigusemõistmine[9]. Kohtunik menetleb kohtuasju mõistliku aja jooksul[10]. Kohtunik on kannatlik ja viisakas kõikide protsessi osaliste vastu. Kui kohtunikul on eelarvamus asja suhtes, siis peab ta end taandama. Kohtunik hoiab kohtupidamise käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsena.[8] Kohtunikul ei tohi seoses asja lahendamisega vastu võtta kingitusi, pärandust ega teeneid[11].

Kohtunike koolitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtunikul on kohustus täiendada oma erialateadmisi ja — oskusi. Kohtunike koolituse eesmärgiks on kohtunike kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine.[5] Kohtunike koolitustel antakse teadmisi eetikast, andmete tõlgendamisest ja kohtuotsuste kirjutamisest[12].

Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu, kuhu kuuluvad prokuratuuri, justiitsministri ja Tartu Ülikooli esindaja ning kohtunikud. Koolitused hõlmavad peamiselt õiguse valdkonda. Koolituste lektoriteks on oma eriala parimad asjatundjad nii Eestist kui välismaalt. Koolitatakse ennekõike kohtunikke, aga ka kohtunikukandidaate, kohtunõunikke ja konsultante. Kohtunik võib osaleda ka väliskoolitustel.[5]

Kohtuniku ametist tagasi astumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtunikud on nimetatud ametisse kogu eluks[13] (kuni pensioneerumiseni, mis on peamine põhjus kohtuniku ametist lahkumiseks[14]). Kohtunik peab teavitama lahkumise soovist vähemalt kuus kuud enne lahkumist[15].

Eesti kohtusüsteemis on võimalik kohtuniku tööst tagasi astuda kahel moel ametist vabastamine ja ametist tagandamine[16]. Kohtuniku ametist vabastamise aluseks saab olla kas kohtuniku enda soov või Riigikohtu esimehe või Vabariigi Presidendi algatus[17]. Kohtuniku ametist tagandamise aluseks on tegu, mis kahjustab kohtu ja õigusemõistmise autoriteeti. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega[18].

Eesti kohtunikud[muuda | muuda lähteteksti]

1. mail 2005 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Seoses sellega said Eesti kohtunikest Euroopa kohtunikud. See tähendab, et nad kasutavad oma töös nii Eesti seaduseid kui ka Euroopa Liidu õigusakte.[19]

Eesti kohtusüsteemis on 242 kohtuniku ametikohta. Statistiliste andmete põhjal on Eestis 223 kohtunikku (seisuga 5. jaanuar 2011). Neist on mehi 83 ja naisi 140. Ametis olevate kohtunike keskmine kohtuniku staaž on 15,5 aastat.[20] Seisuga 14. veebruar 2020 on Eestis 233 kohtunikku[21].

Tabel 1. Eesti kohtunike arv seisuga 14.02.2020[21]
Kohtunike arv
Riigikohtus 18
Ringkonnakohtus 45
Halduskohtutes 25
Maakohtutes 145

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Sõnaveeb". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 25.10.2020.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 K. Tamm (2011). Eesti kohtunikud. Tartu: Eesti Kohtunike Ühing. Lk 73.
  3. ↑ Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. – RT II 2010, 14, 54.[1]
  4. ↑ Kohtute aastaraamat 2018. Riigikohus. 2018. Lk 59-62.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 "Kohtunikuks nimetamine". Vaadatud 25.10.2020.
  6. ↑ Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 150.
  7. ↑ Kohtute seadus. – RT I 2002, 64, 390 - §70.[2]
  8. ↑ 8,0 8,1 K. Tamm. Eesti kohtunikud. Lk 74-75.
  9. ↑ K. Tamm. Eesti kohtunikud. Lk 6.
  10. ↑ Kohtute aastaraamat 2018. Lk 100-101.
  11. ↑ Kohtute aastaraamat 2018. Lk 35- 36.
  12. ↑ R. Wheeler (1995). Kohtute Administratsioon: selle seos kohtute iseseisvusega. Tartu: Atlex. Lk 49 – 50.
  13. ↑ Kohtute aastaraamat 2018. Lk 13.
  14. ↑ Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 147
  15. ↑ Kohtute aastaraamat 2018. Lk 85-86.
  16. ↑ Eesti Vabariigi põhiseadus. - RT I, 15.05.2015, 2- § 147.
  17. ↑ Kohtute seadus. – RT I 2002, 64, 390 - §99.[3]
  18. ↑ Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2017 - § 147.
  19. ↑ Riigikohus. Tartu: Riigikohus. 2008. Lk 31.
  20. ↑ K. Tamm. Eesti kohtunikud. Lk 78-83.
  21. ↑ 21,0 21,1 "Ametis olevad riigikohtunikud". Vaadatud 25.10.2020.

Välisling[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:JuKivi/liivakast&oldid=5750429"