Kasutaja:Irve/Infoühiskonna konverents

Allikas: Vikipeedia

Parts[muuda | muuda lähteteksti]

Ütleb et teema on erandlik ja pole e-valitsusega seotud. Kiidab Eestit. 3 probleemi.

  1. Eesti tarbija on piiratud ja tahab osa saada ja tahaks mõnikord maksta, aga pole võimalik üle neti tihti.
  2. Teenusepakkujad piiratud. Autoriõiguste seadusandlus piiratud ja keeruline on juriidika tõttu tegutseda.
  3. Õiguslik aspekt. Puudub seaduskuulekas alternatiiv.

Euroopa ühisturu toimimine. Autoriõiguste kaitse süsteem on "suhteliselt konservatiivne". Soovitakse aidata eeskätt teenusepakkujat. Patendiõiguste ühitamise teema on 50 aastat üleval olnud.

Hinnang: Ühtse digituru probleemid suuresti, aga briifitud on hästi.

Taavet&Kristjan Jansen[muuda | muuda lähteteksti]

mimproject.org

Näevad end leiutajatena ja asjade taaskasutajatena. Esitavad pala kitarril jalgrattal toodetud elektrist. Mängivad biitleid. Selgitavad, et nad ehitavad vabavaraliste juhendite peal ägedusi ja jagavad neid ise samadel alustel.

Mainivad Arduino skeemi kui vaba riistvara. Vabavaraliste põllutööriistade projekt. Katkestavad huvitava tarkvarapatendiarutelu Treufeldti sämpli kaootilise ümermängimisega sest teisel vennal hakkab igav. Küsimus et kes on selle asja omanik.

Räägivad et tal on EAÜ leping ja Soundcloudi ei saa seda panna. Ebamäärase legaalstaatusega loomingut on maailm täis. Vaatame seda koos.

Loovad ilusat fooni.

Selgitavad, et europarlament keelas äsja biitlite lugude vabavaraks mineku. Kasutavad ekslikult sõna "vabavara"


Meelis Leis (Ummamuudu)[muuda | muuda lähteteksti]

Infotehnoloogia arengu mõju muusikaautori loomingu levikule autori vaatevinklist. Markeerib, sest on vähe aega.

Autori roll. Üksi ei saa ta hakkama. Autor, esitaja, fono tootja, tele- ja raadioteenuse osutajad. Kümnendi jooksul on esitaja roll pressi silmes tõusnud. Autor popmuusikas on tubli ja nupukas kombinaator.

Esitajad on muutunud autoriteks. Tasu kogumine ja jaotamine on käima läinud. Publik sellest võidab sest on rohkem sisu.

It mõju. Idee vormumise tehniline abi. Teose levitamise tehniline abi. Tehniline loomine on kohutavalt lihtne võrreldes lintmakiga, kus töö käis käsitsi. Hiljem oli asi oluliselt parem.

Kontrollimatu levik. Vajaksime ühist konkreetset seisukohta. Kuidas saarekestel levikut piirata?

Super osa: kodulehed, kirjad, sotsvõrgud, netiraadiod ja online võrgupoed on täiesti head. Autorina väljund suurepärane.

Murettekitav: illegaalne käive. Tarbijale meeldib, et on kohutavalt igasugu muusikat massidena.

Youtube'i materjalid: ise pole pannud, fännid on pannud. Kui iga plaat on kajastatud youtube'ist ja et keegi ei osta ja mis teha? Litsenseerida võrguteenuse osutaja kaudu kaudselt? Plaaditurg kiratseb, digilevi õitseb ja info levib suurtes kogustes, kui euroliit midagi ette ei võta.

Kuidas teha digilevi: litsentsikeskus? Automaatne raadiote läbikuulamine.

Iga erineva liidu jaoks teeb sama vormi. Id-kaardiga teeks korra ühe kande ja läheks kõigile. Kõik rõõmustaksid.

Küsimus: hästi pikk ja sisuliselt ütleb midagi emotsiooni rahaks tegemise kohta.

olen kursis selle asjaga

Küsimus: et kas ei peaks kõik olema autorid?

noh, et kõik võivad olla ja asi vask

Küsimus: mis võiks olla wiki näidisklipi max pikkus?

Meil on 3 albumit üleval
Hinnang: Esitajate autoriks muutumisel publik võidab: samas minu meelest palju rohkem võidaks kui tohiks olla mash-uppijaid rohkem. Selgelt defineerib illegaalse leviku.


Digimuusika turg eestis: Paul Kristjan Lilje[muuda | muuda lähteteksti]

Ühe eesti mehe mõtted tunded suhtest õiguste omanikuna. Mõtles, et kellena esineb. Autor, lapsevanem, tehnofänn, elion/teliasonera sisuteeniste juht.

Räägiks tunnetest. Peab end muusikuks. Elion on 2006 aastast olnud iptv teemal suht tegija ja siis nad on pigem innovaatorid olnud ja teevad unikaalteenuseid. Video on demand. Võrku salvestamine (network dvr), digiraamatud ja digimuusika: salvestavad nad pilve ja igalt poolt saadakse ligi.

Väärtusahelast rääkides: idee pole väärt. Iphone'i idee 30 aastat tagasi, jäi patenteerimata rahapuudusel.

Üheklõpsuostmine iTunes-i poes.

Mõte: teos ei ole midagi väärt. Raha tekib artistile alles läbi kirjastajate ja teenusepakkujate. Sisutootja tahab ettemaksu ja etteulatuvalt tulu. Vahendajal on vaja maksta serveri eest, keskkonna eest, võrgu eest, ja eelneva eest. Krediidirisk, et pettuse oht.

Häirivaim osa talle: asja hinna kujundab autor või esitaja või tootja. Miinimumhinna probleem. See tasu ei vasta turumajanduse reaalsusele.

Hämmeldus: kas tegutseme samas majanduskeskkonnas?

Kopenhaagenist tulev hind ei sobitu üldse meie keskkonda. Mis on õiguste omanike eesmärk? Kas tajutakse oma tegevuse(tuse) tegelikku ja pikaajalist mõju?

Elion ei saa müüa muusikat praeguse hinnaga. Turg liigub tagurpidi hinna tõttu.

Teine punkt: Tarbija tahab sisu tarbida vabalt ükskõik millal tema oma seadmes ja kus iganes. Mitu korda ma üldse ühe teose eest maksma üldse pean?!? "Ärge tühja kasseti tasust küll õiglust ja loogikat otsige" - kultuuriministeeriumi ametnik.

Kes seisab tarbija õiguste eest? Miks on seadusandja nii erapoolik?

Teismeline tütar kuulab ainult Youtube'ist: tarbimine liigub mujale, teenused globaliseeruvad. Kus on meie eesti raha?

Nutitelekas häirib: 4,5 tunnist võtavad ära mingi aja. Google konkureerib juba telekas. Häirib kohutavalt. Kohalikud autorid on häiritud sellest.

Kolmas tunne: dilemma. Kuhu peaks liikuma telekom teenuste arendusega? Kas toru? Mis ärimudeliga ja kust raha tuleb?

Kellega olla paadis ja mitme mehe paat? Koduvõrk on probleem, toetab piraatlust.

Vältimatu tunne: kõik on ilusad ja head.

Teeme silmad lahti, räägime kuulame tervikahela läbi ja vaatame numbreid.

Teeme 2-3 aasta visiooni teenuste tulevikust. Loome koos väärtust, kasvame koos ja võitleme koos.

Äkki saab paremaks.

Digimuusika turg Eestis - Indrek Loo[muuda | muuda lähteteksti]

Music online.

Turg: 2009 aastal oli digimuusika tarbimine eestis olematu. Euro keskmine 1.8. Usas on 8.6. Soomes on meeletu tõus. Eestis taandareng.

Majas on kaasomanikul õigus öelda, et mulle palun 9 miljonit eurot. Muusikas paraku kah ja hind on absurdne.

UK edu: miinimumtasu puudub. Monopoli probleem: autor on väärtusahelast väljas euroopas, ei määra hinda usas.

Kommentaar: aga usa autor ei saa peaaegu ka midagi sellest ahelast.

Väide: autoril on õigus mobladele, mälupulkadele ja telekomivõrkudele? Kas ei oleks loogilisem kui teenusepakkujad annavad protsendi oma müügist. Kas äkki maksustaks autorit selle tekitatud koormuse eest?

Küsimus: Autor suhtleb publikuga aina rohkem otse. Vahemehi on aina vähem. Kas teid on tulevikus vaja?

Elisa: Olen ise ka mõelnud, praegu tahaks olla äris. See on väga idiootne koht kus olla.

Küsimus: Statistika. Eesti 0.04 raha - kas minu itunesi konto üldse kajastub meie statistikas. Me ju petame end usalasteks.

Loo: täpselt nii ongi. Sa oled usalane antud kategoorias.

Mõtsküla: Miks kogu Eesti masinavärk on tarbijale sedavõrd kuradi raske maksta? Tagurpidisalto põlevast rõngast. Ma ju lähen usalaseks või piraadiks.

Mis on eelistatud kanal?

M: Tehke maksmine ülilihtsaks. Ärge kottige sellega, et Eesti ainus netimuusikapood, et 32 sekundit väga halba mussi saan kuulata.

Loo: krediitkaardiga saab maksta. Küsimus on mugavus. Digitaalmuusika puhul. Hind, mugavus, kättesaadavus.
Elion: digikogu.ee

Muusikainimene: Kuidas itunes muudab?

Loo: itunes on sigaodav euroliiduga võrreldes? miks nad on eelistatud? globaliseerumise tõttu on kontor Luxembourgis. Digimüügi käive on 3% seal.
Elion: skeemitan nii itunes'i kui spotify'ga.

Küsimus: allofmp3 lõpetas klassikalise piraatluse. oli koht kus sai osta lihtsamini kui piraatida. hiljem oli illegaalsus. miks elion ei ole "see"

Elion: hind, piirangud (ei müü globaalselt), 600000 inimest: siis tuleks Spotify. Kazaavennad tegid Skype sest kotiti hirmsasti ja see on sisutootjatele.

Miks pole WAV formaati?

Melomaane on 1%

Aga nad ju maksavad!

Henrik Roonemaa[muuda | muuda lähteteksti]

Minu kurb elu digitaalsel ääremaal.

Tarbija lugu. Eile keskööl jooksis liiva itunesi teema.

Mida me ei saa. Näitab suurt logode seina, et mida kõike ei saa. Pilt räägib mida ei saa ja teiseks defineerib see lääne ühiskonna noorte inforuumi. Amazon tuli tahvelarvutiga lagedale. Ei saa. iTunes: too little too late. Numbrid on hea, aga ta juba kahaneb: homne päev.

Oleme jaburas seisus: paar miljonit varukoopiat Robbie Williamsist.

Telesarju vaatame 19:30 teleka ees. Seda ei ole enam. Hulu.

Parts ütles Arvutimängud. Keegi teine ei öelnud. Lahe.

Nutitelerid. Tegime platvormitestid. Videolaenutused ja teenused. Siin jääme täielikult välja. Netflix jääb välja.

Meedia kaasavõtmine. Meil pole.

Usa suursaadik palus Jobsi.

Kommentaar: jobs lahkus, tuli iTunes.

Häkkimine. Autotootjatest ma ei räägi. Nad on täiesti tagurlikud. Autos striimimine. 3g ühendus. Spotify. Näitasin šveitsist googlevennale: panin kodus serveri käima, mis striimib. "Vaese mehe Spotify."

Hotspotshieldid ja VPNid itunesi jaoks. Lihtne ja odav ja itunesi kingikaardid.

Tahab demoda telesarju. TV3 ja ERR on tublid tegelikult. Koduarvutist näitab. Isohunt, torrent.

Telesarjadega on täiesti kehv. Lääne mussi saab. Teletoodang on nullilähedane. 3 minutit topgeari.

Kas eesti tele näitaks topgeari? Kava.ee : tuleb. Eestis tuli 445 päeva tuleb oodata topgeari. Ma ei pea ootama seda.

Piraatlus on keeruline, ohtlik. Õnneks hoitakse muusikat pilves, google indekseerivad seda, blogid hoiavad viiteid. Pakub keegi teine ropu blogiga mees.

Kust osta EAÜ infot? Uut plaati ei saa ju kuskilt.

Tahaks maksta eesti Indie muusikule ja mul on kehv piraatida. Tahaks maksta. Bandcamp on see mudel. Seal saab kvaliteeti valida, pange üles.

Spotify ei tööta teemal. Üks töötab: Grooveshark. 7digital on olnund alati lahti ja nad on täiesti tasemel. Kuidas nemad saavad?!? Galaxy androidil on see nende oma pood seotud.

Amazon on meie sõber.

Digikogu.

Mõtsküla: Torrenti allalaadimisel ei ole okei. Sisuliselt ei ole: eraisik võib teha oma kätte sattunud materjalist lõputult koopiaid. Ta ei tohi neid jagada. Avalikkusele jagamine ei ole päris hea.

Autori õigustest

Martin Hirvoja[muuda | muuda lähteteksti]

Justiitsministeeriumi asekantsler.

Õiguspoliitiline vaade autoriõiguse alase seadusandluse asjakohasusele tehnoloogiaajastul.

Miks siin? Seni on kultuuriministeerium ja tööstusomandiga majandusministeerium ja põllumehed põllumajandusõigustega ja 2012 aasta jaanuarist koondub kogu ekspertiis justiitsministeeriumisse. Patent ja muu selline asi koondub kokku. Eesmärgiga et tekiks terviklik vastutus.

Keeruline määrata euroinitsiatiivi puhul otsustada et kes läheb. Ettevalmistused toimuvad.

Varasem kogemus: analüüs et kas kodifitseerida. Jah! On jagatud ja tutvustatud asjaomastele huvigruppidele. Kokkutoomine ühe struktuuri alla.

U. pool tööstusomandi teemat on registreerimisprotseduur. Võiks lihtsustada. Selgemaks teha.

Võiks intellektuaalomandi õigus tehnoloogiaajastu tingimustes töötab?

Teosekeskne loogika on tehnoneutraalne. $38 põhiseaduses kaitseb autori õigusi. Autor saab õiguse teost juhtida ja saab ka tasu.

Detailid on samas tihti täpsustuvad.

Arvab, et autoriõiguste põhialused ei muutu. Küll aga võib-olla vajaks sätestamist või _laiendamist_ vabakasutuse regulatsioon. Tarbijakaitse osa.

Mõte: kas tehnoloogilise seadme omanik tohib seda piiramatult modifitseerida? St õigustühiseks kuulutada koopiapiirangute kaotamine.

Asjakohasus: on aktuaalne. Otsitakse aktiivlahendust. Tegelenud alles viimastel nädalatel (see on vist hea lausa).

Mida öelda: digiteenuste turg pole hädas põhimõtetega vaid sellega, et turg pole optimaalne. Tarbija on riigipiiristatud. Makseturvalisus. Muuhulgas 27 erineva režiimi tõttu.

Tekitab lisakulusid juurde. Eurokomisjon tõdeb, et olukord on teenusepakkujate taga kinni. Sellest murest võrsunud.

Vabakultuuri teema: et ülemaailmne globaalraamatukogu tekitada. Võimas kontseptsioon. Enneolematu teadmismaht füüsiliste piiranguteta kätte anda. Üheainsa raamatukogu teke poleks võib-olla hea.

Kuidas ühitada see autori õigustega?

Teosed, mis on kommertskasutuses, tuleb litsents võtta. Mida teha orbteostega? Õiguste valdajat pole. Neid on 90% raamatutest ja säilikutest.

Kas luua õiguslik mehhanism orbteose digiavaldamiseks? Kui hoolekohane vaev autori selgitamiseks on tehtud või see pole õnnestunud ja tingimusel, et õigustatud isik võib selle niiöelda vabakasutusest eemaldada.

Kuidas tagada et autorist mööda ei minda?

Arutelu on alanud ja tuleb ära kaalutleda. Pole riskivaba ja ilmselt ei kohandu kõikjale.

Lessing: toob näiteid usa drakoonikast. Kohtuasi skaudilaagris laulmise eest. Autori varalised õigused pole enam kuriteona karistuvad. Kas väärtegude hulk on õige. Äkki pigem tsiviil või haldusõiguslikke vahendeid?

Usa kahjunõuded: 15000$ ühe nõude eest. Teine äärmus kompenseerida 10€ piraatCD eest.

Saksamaal on 3x kahjuhüvitis. Praegu tõrjuvat hüvitist ei ole.

Lessingi (CC) initsiatiiv on imetlust väärt. Muret teeb SF keldri masin, mis hakkas internetist koopiat tegema. Tema meelest on väga jube, et niimoodi rikutakse kõiki säädusi.

On selge, et liigume võrgu kaudu levivate teoste poolt. Sortiment võiks olla suurem. Masinapurustajate liikumine on vist kadunud?

Probleem: tasulisi tarbijaid on vähe.

Mis Eestile sobiks?

  • Digiturg võiks olla rahvusvaheline
  • EU võiks olla ühisturg

Millest lähtuda?

  • Peame EU õiguse piiridesse jääma -- samas osaleme ju ka ise. eks saa ju isegi sõna sekka öelda.
  • Vabakultuuri reguleerimine - pole põhjendamatuid erisusi mõtet teha. pole me ju trendi kujundav turg.
Võiksime mõelda ja vaadata kas vaba ruumi piires on nüansse, kus võiks erineda või teha miski ära juba praegu. kui see majandust parandaks keskkonna atraktiivsust ärile. (AGA: kultuur?)
  • Põhiseadus sätestab kultuuri säilitamise.

Kodifitseerimine võiks olla ka digiajastu nõuete järgimise platvormiks. Uuenduste põhi. Võib-olla ei pea koodeksit ära ootama. Teeme olemasoleva paremaks.

Suur töö on ees.


Küsimus natuke hullult Ülolt: kas oleks riik kus võtame vastu seaduse et inimene võib targemaks saada ja seda võimalust kasutada? mis oleks see ideaalühiskond?

Vastab ise küsimuse

Elion: Teenuste vaba liikumist piirab omanik eeskätt. Siis tuleb alles see, et turg on väike. See, et teenusepakkuja poleks vabalt pakkumisest huvitatud, seda ei ole. Õiguste omanik lihtsalt ei luba. (ST ühitamisest me tegelikult ei võida)

Marvet: Interneti arhiveerimise koha pealt kogu mälurahvas kihvatas. Lugege raamat uuesti läbi.


Aleksei Kelli[muuda | muuda lähteteksti]

Autoriõigused: innovatsiooni takistaja või edendada.

Kas saada tasu? Kas saada tarbida?

Intellektuaalse omandi roll on innovatsiooni toetamine. Uued kaubad teenused >> Toietulek sotsiaalkeskkonnas >> Heaolu

Taandamine huvidele: osapooled, teadusasutused, tarbijad, avalik võim, kolmas sektor, teenuse osutajad, tööstus, loojad. Huvide skaala on väga lai. Täielik kontroll <> Vaba juurdepääs (kes loob ja investeerib?).

Intellektuaalomand on kapitalistliku süsteemi tulem. Töö = tulem. Absoluutmonopol on negatiivne. Puuduks monopolistil huvi investeerida. Vastupidi vaba juurdepääsu puhul: kes ikka investeeriks.

Riigi roll on tasakaalustada.

Taandamine elementidele.

Kaitse objekt; kaitse tekkimise eeldused; õiguste maht; kaua kestavad; piirangud; õiguskaitse (tsiviil, haldus, karistusõigustik).

Isiklik ootus: kui hakkame intellektuaalomandit uuesti vaatama peaks olema kontseptuaalne alus väga tugev. Terminid on sarnased -- koondame sulgude ette. Seda võib teha aga see pole esmatähtis. Kontseptsioon on kõige olulisem.

Ühiskondliku diskussiooni koht >> seadusandlus. Kas toetada kommertsi -- võtta toodang looja küljest lahti. Looming rohkem kaubaks muuta. Teine viis. Kaitseme loojat ja ütleme, et mingeid asju ei saa loovutada.

Kui autoriõiguseid tasakaalustada: õiguste piiranguid teha kitsamaks. Õpetamise erand, isikliku otstarbe erand: asi algab süsteemist pigem.

Mida kaitseme? Teos. Tunnused juba piiravad ära mis on teos (kultuuriline, äriline, õiguslik) Teose tunnused (originaalsus, kirjanduse; kunsti või teaduse valkond, objektiivne vorm)

Ideed ja faktid kui autoriõiguslikult mittekaitstav teadmus.

Originaalsus: et võime piirata või mitte piirata. Innovatsiooni väärtustamine autoriõiguste puhul on madal. Patendiõigustes on suurem piirang. 70 versus 20 aastat kehtib samas.

Ravimiõiguse näide, et teadusartikli järgi võin autorikaitse mõttes ravimi teha aga artiklist koopiat mitte.

Kas autoriõigus kaitseb vaid tõeseid fakte?

Usa kaasus, isik kirjutas raamatu kes Hindenburgi hävitas. Pakkus, et meeskonnaliige õhkis. Filmikompanii tegi filmi ja raamatu autor oli kuri. Ega ei tea ju et mis juhtus: vbl valetasin? Kas rikuti sest pole fakt. Kohus otsustas, et kuna oli faktina pakutud, nägime faktina.

Ideede välistamise doktriin: zanrile ainuomane asi ei ole monopoliseeritav.

Teose kasutamise kontekstist. Äriühingu varana vaatamisel on vaja kasutustingimusi. Suletud innovatsiooni kontekst enne II maailmasõda oli et firma tegi kõik ise. Nüüd on ahelas igasugu rahvast. Teadmus liigub mööda firmasid kas autori või patendiõigust pidi on üha rohkem kaup. Tuleb teda üha rohkem eraldada autorist. Muidu ei saa tehinguid teha.

Praeguse süsteemi juurde tulles: rahvusvaheline osa paneb paika väga palju. Näeme et on pikad õiguste kataloogid. Isiku õiguste kataloog. Varaliste õiguste kataloog. Eksisteeriva teadmuse edasiarendamine (tuletatud teosed).

Roll on muutunud. Enne kaitsti päris teoseid ja praegu funktsionaalseid teoseid. Olemasoleva täiendamine ei ole väga lubatud ja see on probleem.

Ma ei arva, et autori õigus ei takista ega edenda.

Kommentaar: tundub väga teemast lähtuvat tüüp.

Küsimus: palju kreutzwald sai. kas innovatsioon jääks ära õiguseta?

kapitalismis eeldame, et teatud asjad vajavad raha ja investeering jääb ära.

Küss: Miks kaitsta üldse õiguseid?

Riik ei ole isa. Pange netti asjad ja klapp. Äkki oleks otstarbekam keskkond muuta vägivaldseks.

Mõtsküla: autoriõiguse termin on eksitav. eeskätt kaitstakse autorsuse lõpptarbija vahelise ahela lülide õiguseid. kui radiohead võib levitada jama tasuta, kui ta EAÜle pole andnud oma õiguseid. sealt tulevad kohe talle piirangud peale. küsimus pole et ei saaks seaduse raames teha asju: CC ja GPL ja copyleft suudab eksisteerida vaid seaduste piires. ilma autorimonopolita poleks vaba sisu mudel mõeldav.

Tõesti, on alus vabaliikumistele ja public domainile. EAÜ ei sunni lepingut tegema. See on haridusreformi küsimus et tüüp ei tea.

Karmen Linask[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusraamatukogu.

Mäluasutsed Rahvusraamatukogu näitel.

Digikogude kättesaadavaks tegemine. Info liigub netti. ELi raamprogramm sätestab europeana digiraamatukogu ajamine. Loodi selleks, et pärand oleks ühisel platvormil üle liidu.

Komisjoni seisukoht et digiteeritaks kogu euroopa kollektiivmälu.

Google Booksist erinevalt on kõik saadaval. 15 miljonit objekti: tekste, visuaalteoseid, audiovisuaalteoseid, muusikat ja raadiosaateid.

Arhiivid:

  • E-ait
  • saaga
  • DIGAR - digitaalinfo arhiveerimine. pool arhiivi kirjastuste sundeksemplarid ja riigi sisu. teine pool raamatukogude digiteeritud kogud. 10000 erinevat nimetust, u. miljon faili. Päevas otsinguid 2010 - 391; 2011 - 704
  • Kivike
  • dSpace
  • MUIS

Kirjastused määravad piirangud. Tähtajaline kasutuspiirang. Perioodika kasutab. Sisevõrgus kättesaadav. Kõige karmim: autoriseeritud töökohal kättesaadav. Kopeerimisvõimaluseta raalis.

Digiteerimisprojektid on seni seotud teostega, mille autoriõigused on lõppenud või võib seda eeldada. Kuna on väga vanad teosed. On tekkinud küsimusi näiteks Europeana Travel projektist 700 WWII postkaartide digiteerimisel polnud autor teada. 63% autoritest polnud surmaaeg tuvastuv. Ei tea kas on tähtajad läbi või mitte. Digiteeriti ka ebaselgeid teoseid. Pärija leidmine.

Oleks lihtsam kui oleks kollektiivorganisatsiooniga lepe või spetsbaas. On erialaühingud. Autori surmaaja kohta informatsioon.

Küsimused. Probleem - autor pole tuvastuv. Puuub kirjanike fotokate esindusühing, pärijate infot pole ja nad ei tea autorsusest. Õigusjärgsuse küsimus - nõukogude väljaannete puhul. Ajalehes ilmunud artiklite õiguste omajate tuvastamine väga keerukas, aeganõudev ja tulemused kehvad.

3 miljonit orbteost. Nendega on kole jama. Britis 4h õiguste selgitamisele. 50000 raamatut = tuhat aastat inimtööaega. Uuringus oli 40% orvud. 1870 - 2010. Täielikult tuvastus pärast 2000ndat avaldatu.

Orbteoste direktiivi palutakse võimalikult ruttu. Mäluasutustele tahetakse anda oma arhiivide digiteerimiseks eriluba. Riskivabalt kogud netti, kui autor pole teada. Ei kohandu firmadele. Fotodele ja audiovisuaaliale ei laieneks, v.a rahvusringhäälingu arhiivid.

Orbteoste arhiiv. Kuhu panna vaja otsustada. Mitme autori puhul on ühe leidmisel mitteorb teos. Orbteost võib netis jagada. Staatus kehtiks üle ELi. Autorile on ette nähtud tasu kui 5 aasta jooksul välja ilmub.

Pole määratud kas eda saab jagada.

Menetlus jätkub sügisel ja võib-olla jõustub 2012.

20.sept kirjutati Brüsselis huvigruppide poolt alla ühisdoku. Mittemüüdavate (uuena) teoste digiteerimine ja levik on soodustatud nüüd veidi, et teha kollektiivlitsentsid selliste asjade kättesaamiseks ja et asjad kehtiks piiriüleselt. Meil puudus ühing ja seega siin ei pruugi midagi juhtuda.

Urmas Ambur[muuda | muuda lähteteksti]

Multiterritoriaalne kollektiivne litsentsimine

(Minu arvamus:

  • kaotame õiguse ise otsustada
  • hind jääb üleeuroopaline

)

EL: Valdkond 3% SKPst. Eestis sama.

  • 1100 filmi; Eesti 5;
  • VOD teenused 2.2 miljardit eeldavat käivet.
  • Video on Demandi 700

Mõiste sisu: intellektiomandi õiguste litsenseerimine hõlmab rohkem kui ühte erineva juristiktsiooni all olevat territooriumi

Territoriaalsuse põhimõte. Püütakse ühtlustada.

Eesmärgid:

  • Otsida parem lahendus kuidas turg luua
  • Konkurentsivõimet tõsta
  • Sisu levitamine hõlbustada
  • Tagada õige tasakaal õiguste kaitse ja juurdepääsuvõimaluste vahel

Eesti film eestis 2.0%.

Tehingukulud peaksid langema. Ajusurm tuleb teksti peale ja ei loginud siin.

Kuidas panna kohalik tarbija euroopalist asja tarbima? Kulutame meeletuid summasid aga inimesed ikka vaatavad USA asju.

Multiterritoriaalne litsents: Ülemaailmne repertuaariandmebaas.

  • muusika + fonogrammid
  • sisaldaks erinevaid ühinguid
  • ühtset täielikku infot õiguste omajate-teostajate kohta
  • vähendaks takistusi teenuste pakkujatele
  • tagaks õiguste omajatele läbipaistva hüvituse
  • parandaks ligipääsu rahvusvahelisele repertuaarile


Eesti kontekst:

  • Võimaldaks ühest koahs kohaliku ja rahvusvahelise repertuaari kätte saada ilma et peaks pidama kõigiga läbirääkimisi
  • Teenust paralleelis rakendada - tariifid erinevad
  • Tagatud kindlus, et rohkem autoriõiguste kasutamisega seotud nõudeid ei esitata
  • suurendada loomingu õiguste kasutamist
  • suuremad laekumised
  • võrdsed võimalused kõigele
  • proportsionaalselt raha jagada

Paha:

  • looming ja õigused internetiavarustes laiali
  • omajatel kaob ülevaade kes kus ja mis tingimustel asju kasutab (vt järgmine)
  • oluliselt raskem ebaseadusliku kasutamise tuvastamine (kommentaar: kust kurat seda praegu teatakse)

eesti võimalused:

  • suur tarbijate hulk
  • el-is ligi 700VOD pakkujat
  • suuremad teenuse pakkujad -- suurele turule orienteerujad.

(Küsimus: kohustus levitada kõikjal!?)

Ohud kultuurile:

  • valik piiramatu
  • 23 keelt, aru saab meist 0.2%
  • tarbijaeelistused -- eelistatakse poppi või oma asja
  • teenuspakujad teevad eelvaliku sõltuvalt majanduskaalutlustest
  • rahalised võimalused levitamisel väikesed
  • eesti sisu ei märgata
  • sisu marginaalne
  • aruandlus igat kasutuskorda ei pruugi kajastuda
  • eesti sisu ei jõua jaotusesse
  • litsentsimüügi tulu jääb saamata
  • vähenevad võimalused omatulu saada


Küsimus: õiguste ammendamine ehk regiooniline diskrimineerimine. praegu võib osta saksamaalt odavamalt, aga regioonireegli tõttu ei ole midagi.

Jah, on oht, et hind seeläbi tõuseb: maksusüsteemid kasvõi on erinevad.

Diskussioon suht kurjalt. Marvet selgitab, et iga klikki saab arvestada; ja tema, et iga kliki arvestus vbl on väga väike ja raha üldse ei tule.

Jüri Jõemaa[muuda | muuda lähteteksti]

Kas lahendaks e-Eesti moodi? ITL

ITL ja Autoriõigused: Euroliidu online teenused Roheline värav ja tühja kasseti tasu muutmine. 2006 aasta algatus. Pakun eeskätt ideid.

ITLi liikmed arvavad, et autorid võiksid saada õiglast tasu.

Taust: EL on väga vana seadusega 61 ja 71: siis polnud CD plaati, internetti, mp3, digitelevisiooni...

Jaburad seadused tuleb ära muuta. A4 peale joonistada, kui ei mahu ära, on halb.

Litsentsikeerukuse tõttu ei ole itunesi. Tarbija ei saa seadet vahetada. Autori tasu süsteem on keeruline ja läbipaistmatu.

Tühja kassetitasu tõus on jälle tulemas. Telekate hinnad tõusevad. Mobiilihind ei tõusnud.

Ühiseesmärgid: teoste müügimahu suurendamine. Kasutusõiguste andmise lihtsustamine. Autoritasude arvestuse lihtsustamine ja läbipaistvus.

One-stop shop. Korra ostan ja enam ei küsita uut raha.

Õiguste regulatsioon: õigused peaks olema tehnoloogiliselt neutraalsed. On-line peaks olema off-line.

Õiguste omandamine peaks olema lihtsam ja globaalne.

Tasud diferentseerida: mitte riigi vaid autori kaupa.

Lahenduste ideid:

  • register autoriõigustele, mis koondab info ja õigused ja seosed
kasulik nii autorile
kui ka turu loomiseks: et tekitaks konkurents
statistika saaks ka, et kes mida ja kui palju kuulab

Mida register poleks: teoste ladu. Laod võib teha kuhu iganes.

Registri opereerimine: kõik võiks olla koostöös erapooletu organisatsiooni poolt.

Eestis on laiapõhjaline toimemudel.

  • Metsatööstuse liidu e-veoseleht
  • Toimiv Eesti lairiba asendamise SA
  • loomisel e-kviitungi SA -- pabertšeki kaotamine

Et teeks Eestis selle ära ja äkki töötab ja meil oleks kohe kõik väga hästi. E-kopirait ja õigustele, autorile ja maksmisele lisainfo panna andmikele külge.

Rickard Falkvinge[muuda | muuda lähteteksti]

Piraadipartei juht.

Küsib wifimikri. Autoriõigused vs Tsiviilõigused. Teeb nalja. Kopeerimine tsiviilõigused on toredad. Kuna kiusati, otsustasime selja sirgu ajada ja on nüüd 2 EU parlamendikohta 15 berliinis. 150 kohalikes kohtades ja üle 40 riigis on rakukesed.

2006 Piratpartiet.

Sotsioloogid: net on suurim leidus pärast trükipressi. versus "net on täiesti teistsugune ja see on keele leiutamisest suurim leidus"

Meil on väga erilised ajad ja see seostub kõvasti võimuga.

Kõik on juba juhtunud ja see juhtub taas. Katoliku kirik keskajal: mungad kopeerisid raamatuid. Trükipress rikkus katoliku rahva õigused infomonopolile. Info kopeerimine muutus illegaalseks kuni tapeti inimene. Nad raibad kopeerisid edasi.

UK Mary esimene otsustas katolikuks tagasi moondamise huvides pakkus trükkijatele monopoli eeldusel, et ta saab tsenseerida mis tahab. Copyright monopoly. Mary suri, aga leidus mitte.

Harilikult 1710 on esimene asi mis räägitakse.

Võim püüab võimu abil püsida võimul. Autoriõiguste monopol. Legitimiseerimine.

Meil on "exclusive rights".

Meil on tool. Mida tohin teha oma varaga. Võin lammutada juppideks ja panna välja.

Kui ostan DVD, siis ei tohi ma seda anda naabrile.

AÕ piirab õigusi.

Failivahetussõjad. Kas AÜ kaotab raha läbi failivahetuse. Sisuliselt jah-ei vaidlus. See on rämedalt igav. Ja ebaoluline.

Ühiskonda ei huvita kes kuipalju raha teenib. Lemmikloomade toitude tegemine on samasuur tööstus. Võrdlus jäävedajatega ja külmikumaksuga.

On hea kui tööstus sureb. Me õppisime tegema midagi tõhusamalt tegema. Muidu künnaksime praegu ise.

Tsiviilõigused. Isiklik kirjavahetus ja postisaladuse lõhkumine vaatamaks et kas on autoriõigused eravestluses kaitstud. Kaotame vilemehed ja kaotame inimõigused.

Mul on poliitikuna vaja jälgida et mis on hind ühiskonnale.

Mis on internet? Tööstus ja maksud ja politsei mingil määral. Noored ei näe asja nii.

Täna on:

  • internet on sõnaõigus
  • kogunemisõigus
  • press

Alusõiguseid kehtestatakse läbi võrgu ja võrk on ise sama fundamentaalne kui need kolm esimest asja. Tema enda lemmikslaid.

Poliitikud seda ei näe. Nende jaoks on pigem administratiivprobleem ja paljudele makstakse, et seda ei mõistetaks.

Kommertsmonopol ei ületa kunagi tsiviilõigusi. AÜ on meelga eraside osas kontrollimatu. Äriühiskond peab piirangud tegema rahaks.

Kolm rünnakut: anonüümsus, postisaladus ja sidepidajate ründamine.

Praegu läheb kiri: ei tohi lugeda neid. Isegi kui on mingi koopia mängus.

Võrgus võiks kehtida samad õigused kui praegu mitte-digimaailmas. Ja seda isegi kui mingi surnud tööstus välja sureb.

Rahvusvahelised lepped pole probleem. Hispaanias on failivahetus lubatud. Riikliku tahte soov. Me saaks failivahetuse lubada.

WW2 Rootsis. Oli halb ajaleht, trükki ei keelatud, keelati jagamine. Pärast oli suur piinlikkus ja kõik pidid infot jagama isegi siis kui see on illegaalne. Sõnumitooja on immuunne ja see on põhiseaduses.

Kuidas ma asju kaitsta saan?

asi on kehtestamises, see on põhikoht. sa ei tohiks mu kirju lugeda

Küs: paha valitsuses. IP-aadressid on tulevikus nagu moblanumbrid. et sisuliselt muutuvad need aadressid kergemini jälitatavaks.

nad ei ole isiklikud. IP aadressid võivad olla tuhandele inimesele. üks võib omada tuhandet.

Switchides ei tohiks välja lülitada infoühendust.

Lapsporno ja tsensuur on mõlemad rõvedad. Kõige tõhusam viis sellest vabaneda on hostinguga rääkida. Nad enamasti ei tea ja enamasti saab lahti. Kuna me oleme hästi edukad phishinguga. Phishing 4 tunniga maha. Lapspornosaidi saab sama kiiresti maha. Valitsustsensuuri see ei õigusta.

Eestis on enamasti nädalaid.

Common European digital market. Absolutely necessary. Sadly big players tend to counter it. meil on vaja nende registrit. orbteosed on vajalikud, ristlitsenseerimine on suur mure.

Milline oleks sinu plaadifirma.

Seda ei oleks. Muusikat saab ilma jagada. Muusikute sisu tõuseb tegelikult. Vahepealne parasiit tuleks ära kaotada. Otse autorile on oluliselt mõnusam.

Kas on kohta ka mõistlikule vahemehele?

Olen poliitik ja ma ei saa dikteerida. Kui te pakute midagi, mille eest keegi maksma on nõus, laske käia. Kui keegi maksta ei taha, palun.

Paneel[muuda | muuda lähteteksti]

Mode: Teeme ise praegu uut ja EU mõtestab ka oma digiruumi lahti.

Kas üksi või teistega koos. EU ühtne autoriõiguste süsteem. Piiriülene litsenseerimine. Kuidas ja mida kultuurina arvata.

  • urmas: oluline on et "kuidas". pika saba seadus: laos saab hoida ülirariteetseid asju.
  • saks: ei häki eriti aga lahendused tuleks leida. me ei pääse, aga see on jube raske
  • kalev: üleeuroopaline litsenseerimine -- autoritel mõne aasta eest. igal ühingul oli oma riik ja teiste riikidega lepingud. kõik andsid üle euroopa litsentsi. brüssel avastas et monopolid jagavad territooriumi ja see on sätetega vastuolus. suured kirjastused võtsid õigused välja. tuli kaos. ühingud pole autoritele; ka kasutajad saavad sealt tegelikult kasu. EU ei tea enam kus on õigused. üks suur kasutaja on avalik-õiguslike ringhäälingute orgunn. neid väga segab. süsteem on ära lõhutud, nüüd järsku võiks ikka teha ühe koha teha ehk eelnevad 27 monopoli peksti minema, tehakse üks üleeuroopaline tõeline monopol.
Mul pole emotsiooni siin. Reaalsus seob meid lepingutesse... need seovad meid palju. Kas mängime kaasa? Ilmselt küll. Olen 19 aastat autorite ühingus olnud -- tahaks näha seda võimu kes paneb prantslase sakslase ja briti kokku ja et nad seal päriselt hakkavad midagi tegema. Meil pole vahet väga. Me ei pääse ilmselt löögile lihtsalt.
  • urmas:tootedisain käitub üle euroopa. esimese asjana 3700 kaitstakse visuaal üle euroopa. seda saab takistada, siis on kasulik mudel maapõhiselt. meil on päris hästi sellega.
  • indrek ild Starmanist: ettevõtjana on ühtne turg hästi kasulik nii tarbijale kui autorile.
  • kalev: regada saab niigi, aga ma ei näe süsteemi ilmumas. andmebaasiga pole midagi teha.
  • indrek: autoriõigusi on erinevaid ettevõtjad ei tea kas kõik õigused on meie torus kaitstud või mitte. meie onesthopshop oleks see, et kui on kokkulepe, on kõik rahaasjad koos.
  • indrekilves: BMFis loovettevõtjaid õpetades on arvamus. 1-3 inimest. näen nende vajadusi ja teisalt mõtlen ühiskonnale. küsimus kas hea või halb. tarbijavajaduse asemel rääkis roonemaa et kuidas arvutit kasutada, aga mul on õppejõuna olnud ka juhendamiskogemust. püüdsime mõista sotsvõrkude kust lingid tulevad ja teave meediasisu kohta. pmst hakatakse piraatideks. kui legaalvõimalus kaob, piraaditakse.

kas loomemajandus on autorite kaitse või ülejäänud väärtusahela toitmine:

  • saks: kogu süsteem ei saa välistada teised
märkus: tuleb jälgida, et autor<>tarbija otseühendus oleks tulus ja mõeldav