Mine sisu juurde

Kasutaja:Eha123/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Tekstianalüüs

[muuda | muuda lähteteksti]

Tekstianalüüsil loovad inimesed tähendusi sõnade abil iseloomustades ja nimetades ümbritsevat. Keelekasutaja eelistab valida kasutatava keelelist struktuuri ja lause vormi. Tekst on eraldiseisev ja peab olema võimalik vaadelda seda eraldi muust maailmast.

Keeleteadlasele on oluline, kuidas tekst räägib, mitte millest tekst räägib. Tekstianalüüs näitab, kuidas  keelt on võimalik kasutada samaaegselt erinevatel eesmärkidel. Keelt kasutatakse suhete ja seoste loomisel, samuti asjadest rääkimisel. Analüüsides keelelisi valikuid saab teada, kuidas luuakse teavet, millised on tekkivad väärtused ja hinnangud ning kuidas toimub inimeste ja asutuste vaheliste suhete kujundamine[1]. Tekstianalüüs õpetab tekste vaatama erinevatest ja teistest vaatepunktidest [1]

Keeleteadlased eristavad formaalset ja funktsionaalset tekstianalüüsi [2] ja lingvistilist ja kriitilist tekstianalüüsi [3], mille puhul analüüsitakse keelekasutuse situatsioone, rõhutatakse valikuvõimalusi ja oma valikute teadlikkust. Olulisele kohale asetub tekstitoimetaja ja tekstikirjutaja suhte. Reet Kasik ütleb tekstihoolde kohta, et tekstihoolde ülesandeks on õpetada tekstikirjutajaid ja panna arutlema selle üle, kes poliitikas mida teeb, kui asjad toimuvad ja abstraktsioonid  ehk üldistused toimetavad.  

Formaalse tekstianalüüsi puhul lähenetakse tekstile struktuurselt. Vaatluse all on teksti osad, grammatilised vahendid ja nende omavaheline seotus, samuti eri tekstitüüpide keelelised tunnused.

Funktsionaalse tekstianalüüsi puhul on eesmärgiks välja selgitada, kuidas tekst toimib suhtlusvahendina sotsiaalses tegelikkuses. Keel kui sotsiaalse suhtlemise vahend muutub vastavalt situatsioonile. Erinevaid keelekasutusviisid muutuvad, sest keel varieerub ja muutub oma põhiolemuselt nii ajalooliselt kui ka praegu.  

  1. 1,0 1,1 Kasik, R. (2002). Tekstianalüüs ja tekstihoole. Keel ja Kirjandus 7, 457-463.
  2. Luukka, Minna-Riitta 2000. Näkökulma luo kohteen: diskurssintutkimuksen taustaoletukset. - Kari Sajavaara, Arja Piirainen-Marsh (toim), Kieli, diskurssi ja yhteisö. Jyväskylän yliopiston soveltavan kielentutkimuksen keskus. 133-160.
  3. Kasik, R. (2003).Tekstid ja taustad. Tartu:Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised;