Kasutaja:Eesti Maaülikooli Spordiklubi
Üldinfo
1951. aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). EPA sportlaste saavutused vabariiklikel ja üleliidulistel võistlustel õppeasutuse esimestel aastatel julgustasid looma iseseisvat spordiklubi. Spordiklubi asutamiskonverents peeti 29.märtsil 1953. aastal. Spordiklubi loomisega pandi akadeemia spordielule kindel organisatsiooniline alus. Igas teaduskonnas moodustati üliõpilastele kehakultuurikollektiiv, õppejõud ja teenistujad koondusid omaette. Eri spordialadel loodi sektsioonid. Spordiklubi ülesandeks jäi organiseerida ülikooli-siseseid spordiüritusi ja osavõttu välisvõistlustest. Kehalise kasvatuse kateedri õppejõudude õlgadele jäi õppe- ja treeningtöö. Aastatel 1959-1970 tegutses spordiklubi juures EPA laste spordikool nelja osakonnaga.
EPA spordiklubi tegutses asutamisest kuni 1970. aastani VSÜ "Kalev" kollektiivina, misjärel anti spordiklubi "Jõud" juhtida. 25. aprillil 1987. aastal peeti Tallinnas ESO "Jõud" ja EVO "Kalev" Vabariiklike Nõukogude ühendatud pleenum, mille tulemusena kutsuti ellu Üleliidulise Vabatahtliku Ametiühingute Kehakultuuri ja Spordiühingu Eesti Vabariiklik Organisatsioon "Kalev" ning sellest tulenevalt reorganiseeriti ka spordiklubi KSÜ "Kalev" EPA Spordiklubiks. 1991.aastal reorganiseeriti Spordiklubi taas, uueks nimeks sai EPA Spordiklubi. Aastal 1993 regitreeriti klubi EPMÜ Spordiklubiks. Viimane nime muutus toimus 2007. aastal, mil kasutusele tuli praegune nimi Eesti Maaülikooli Spordiklubi.
Spordiklubi esimeseks esimeheks valiti professor Vassil Ridala (1953-1954). Edaspidi on esimeesteks olnud dotsent Uno Uri (1954-1955), Heldur Tüüts (1955-1957), dotsent Aksel Tiik (1957-1974), dotsent Jaan Jürgenstein (1974-2000), Jakob Proovel (2000-2007) ja Rait Rodi (2000 - 2015). Alates 2016 aastast juhib Eesti Maaülikooli Spordiklubi Karl Ird.
Spordihoone
Ülikooli uue spordihoone arhitektuurikonkursile laekunud seitsmest võistlustööst tunnistas žürii parimaks Tallinna arhitektuuribüroo Salto AB kavandi märksõnaga "Venitus". Võidutöö autorid on Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke ning sisekujunduse eest hoolitses Katrin Kaevats. Uus spordihoone on oma välimuselt harjumuspärastest sportimiseks mõeldud hoonetest pisut huvitavam, eelkõige väljavenitatud ilme tõttu, tekitades nii efektsust ning huvitavaid vaateid. Selleks, et hoone sulanduks paremini maastikku ning mõjuks madalamana, on tõstetud ümbritsevat maapinda. Hoone projekt valmis 2007. aastal ning sama aasta novembris kuulutas EMÜ välja riigihanke ehitaja leidmiseks. Riigihanke tulemusena sõlmis EMÜ rektor 10.märtsil lepingu AS YIT-ga ning koheselt algas hoone ehitus. Hoone nurgakivi pandi paika 20.juunil ja sarikapidu peeti 1.oktoobril 2008. aastal. Hoone sai kasutusloa 14.augustil 2009 ning avapidu toimus 7.septembril 2009. [[|thumb| EMÜ SK spordihoone ]] Spordihoones on kolm pallimängusaali poole tuhande vaatajakohaga, kaks aeroobikasaali, maadlus-, tõste- ning jõusaal, ronimissein, lastenurk, saunad, kontori- ja abiruumid. Hoonest välja jääb kolm liivakattega väljakut võrkpalli jaoks, jalgpalli mängimiseks mõeldud kunstmurukattega "puur", saepurukattega jooksulõik kergejõustiklastele ning suur parkla nii autodele kui bussidele. Hoone 0-korrusele on ruumid suusabaasile, mille on hõivanud Tartu Suusaklubi. Kuna Tähtveres, kohe spordihoone juures paiknevad Tartu linna parimad suusarajad, siis spordihoonest on võimalik suusabaasis nii EMÜ tudengeil kui kogu Tartu linna elanikel oma suuskasid ette valmistada ning kasutada riietus- ja pesuruume. Spordihoone kolm täismõõtmelist pallimängusaali kogupinnaga 1680m² võimaldavad tegeleda korv-, võrk- ja käsipalliga, samuti tennise, sulgpalli, saalijalgpalli ning saalihokiga. Hoones on võimalik korraldada väiksemaid võistlusi, sest pealtvaatajatele on mõeldud 500-kohaline teleskooptribüün. Üks otsasein on muudetud ronimisseinaks, võimaldades seal harrastada alpinismi. Nagu kaasaegsele spordikompleksile kohane, on hoonesse planeeritud 150m² suurune jõusaal, millele lisandub 80m² spetsiaalse põrandaga kolme tõstekohaga tõstesaal. Tõstesaali näol on tegemist Tartu teise spetsiaalselt tõstmiseks mõeldud saaliga, esimene valmis 2007. aastal TÜ-s. Kuna EMÜ-s on pikad maadlustraditsioonid, siis on hoones avar maadlussaal, koos hädavajalike ronimisköitega ning täismõõtmes maadlusmatiga.
Arvestades tudengite ja linnakodanike suurt huvi fitnessi vastu, on hoones kogunisti kaks aeroobikasaali, millest väiksemas on pinda 100m² ja suuremas 170m². Kuna väiksemas saalis on olemas peeglid ja võimlemisstange, sobib saal ideaalselt ka balleti- ja võimlemisrühmadele. II korruse koridoris on võimalik mängida lauatennist, üleval on 3 lauda. Samuti on olemas professionaalne piljardilaud. Samas koridoris saab asuma ka lastenurk koos turnimispuude ja köitega. III korrusel on ruumid ja kabinetid spordiklubile. Spordihoones on loodud parimad tingimused tegelemaks kas professionaalselt või harrastustasemel minimaalselt 15 spordialaga. Parkimiskohti on autodele 150 + 4 bussi kohta, lisaks kohad invaautodele. Samuti üle 100 kohaline rattahoidla.
Lisainfo