Kasutaja:EestiSuhtlemistreeneriteÜhing/Alistuv käitumine
Alistuva käitumisviisiga inimese eesmärk on teistele meeldimine ja nende rahulolu väljateenimine ka juhul, kui tema enda vajadused, õigused ja tunded jäävad teiste poolt tähelepanuta.[1][2]
Inimestevaheliste psühholoogiliste piiride arvestamise / mittearvestamise alusel saame eristada 3 peamist käitumisviisi: alistuv, agressiivne ja kehtestav käitumine.
Alistuva käitumise eelised[muuda | muuda lähteteksti]
Sellise käitumisega kaasnevad eelised:
- elades selle järgi, mida teised soovivad või nõuavad, pole vaja ise kaalutleda, otsustada ega vastutada
- vähenõudlik olemisviis võimaldab kergemini saada teistelt abi ja toetust
- teiste huvide kaitsmine toob tunnustust
- kena inimesena võetakse ta soovitud sõpruskondade liikmeks
- võimaldab vähemalt ajutiselt pääseda konfrontatsioonist ja konfliktidest
- võimaldab jääda märkamatuks, nii et heal juhul jäävad ka tehtud vead märkamatuks
- võimaldab saavutada kaudset kontrolli endast tugevama üle põhimõttel “maaslamajat ei lööda”
Alistuva käitumise puudused[muuda | muuda lähteteksti]
Samal ajal on alistuva käitumise varjuküljeks mitmed puudused:
- tunne, et temapoolne alistuv käitumine on teistele sellisena vajalik, on enesepettus – teised harjuvad teda üha külmemalt ära kasutama, pannes tema peale tülikad asjaajamised ja ebameeldivad ülesanded
- ebavõrdne tööjaotus ja pealtnäha vabatahtlikult võetud märtri roll tekitavad kaaslastes aja jooksul süütunnet ja viha
- alalise negatiivsete tunnete allasurumise tagajärjel kaob võime positiivseteks tunneteks ja inimlikuks läheduseks
- allasurutud negatiivsete tunnete kuhjumine tekitab depressiooni
- allasurutud agressiivsus leiab endale kaudse väljapääsu negatiivsetes repliikides, nt pilgetes, torkavates vihjetes ja iroonias
- pikka aega kena olles kuhjub pahameel ja viha, mis purskub välja kohatul hetkel
- madal enesehinnang kahjustab otsustusvõimet ja riskijulgust
- elustiiliks muutunud alistuv käitumine loob eelsoodumise tervisehäireteks: krooniline väsimus, allergiad, pahaloomulised kasvajad
- alalise teiste huvidele orienteerumise tõttu jääb oma elu elamata.
Väljapääs: kuulamise ja kaasanoogutamise asemel rohkem oma mõtete sh mittenõustumise ja rahulolematuse selget väljendamist!
Alistuva käitumise keelekasutus[muuda | muuda lähteteksti]
Kaua aega on peetud viisakaks hoiduda mina-sina dialoogis rääkija ja kuulaja otsesest nimetamisest. Selle asemel kasutati (ja kasutatakse kohati veel tänapäevalgi).alistuvale käitumisele omast keelekasutust, ehk
- keelelisi vorme, milles tegijat otseselt ei nimetata: Lastel lastakse õues akende all liiga kõvasti käratseda. Keegi võiks ometi laua ära koristada!
- vestluskaaslase poole pöördumist tema-vormis: Mis tööd peremees teeb? Neiu on nii rõõmsa näoga…
- endast või teisest rääkimist tema-vormis: Selle üle peab mõtlema. Peab hakkama koju minema, on juba tükk aega oldud ka. (Raske aru saada, kas rääkija tahab esimeses lauses ise mõtelda, teises lauses koju minna, või tahab, et neid asju teeks see, kellele ta ütles peab?)
Miks sellist kaude kõnelemist sobivaks peeti, polegi tänapäeval lõpuni arusaadav. Kuid võime jälgida, kuidas viimastel aastakümnetel on paljudes valdkondades süstemaatiliselt suurendatud keele selgust ja arusaadavust.