Kasutaja:Dagmar Liisi/ekspressiivse kõne häire

Allikas: Vikipeedia

Ekspressiivse (motoorse) kõne häire korral esinevad raskused nii kirjalikus kui ka suulises eneseväljenduses.[1] Lapse eneseväljendusoskus (ekspressiivne väljendusoskus) on märkimisväärselt madalam ealisest normtasemest, kuid kõnest arusaamine on normi piires. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis RHK-10 kuulub ekspressiivse kõne häire kõne spetsiifiliste arenghäirete hulka ja tähistatakse koodiga F80.1. Ekspressiivse kõne arenguhäire korral võib avalduda ka artikulatsioonihäire.[2]

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressiivse kõne häirele omased tunnused:

  • keelelise arengu ulatuslikud variatsioonid;
  • kaheaastane laps ei ütle lihtsaid sõnu ja fraase;
  • sõnavara piiratud areng (ilmneb hiljem);
- väikese arvu kinnistunud üldmõistete liigne kasutamine;
- raskused kohaste sõnade ja sünonüümide valikul;
- võimetus rääkida pikemate lausetega;
- lausete ebaküps struktuur;
- süntaksivead (lauselõppude ärajätmine ja eessõnade, asesõnade, artiklite ning tegu- ja nimisõnade ühildumise vead);
  • reeglite ebaõige kasutamise esinemine;
  • kõne voolavuse puudulikkus;
  • sündmuste järjestamise raskus jutustamisel;
  • sõnade häälduspuuded (kaasneb sageli) või kõne arengu pidurdumine.

Ekspressiivse kõne häire diagnoositakse ainult juhul, kui lapse ekspressiivse kõne arengu pidurdumine ületab ealise normi. Nende laste kõnetaju võime võib olla natuke alla keskmise, kuid jääb ealise normi piiridesse. Ekspressiivse kõne häirega lastel on mitteverbaalne kommunikatsioonivõime suhteliselt vähe kahjustatud ning vaatamat kõne kahjustusele, püüavad nad kõnepuuet kompenseerida näitliku tegevuse, žestide, miimika või mittekõneliste häälitsustega. Samuti võivad neil lastel olla suhteliselt hästi arenenud sisekõne kui kujutlusvõime peegeldamise ja mõtlemismängude mängimise oskused. Eneseväljenduse puudulikkuse tõttu võib neil lastel esineda raskusi eakaaslastega suhtlemisel, võib esineda emotsioonide häireid, käitumise labiilsust ja/või üliaktiivsust tähelepanematusega. Need raskused võivad esineda ka veel kooliealistel lastel. Harvem võib ekspressiivse kõne häirega kaasneda kuulmisnõrkus, kuid enamasti on selline kuulmisnõrkus selektiivne ja keele arengu pidurdumine ei ole sellega põhjendatav.[2]

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressiivse kõne häire võib tuleneda arenguhäirest või olla omandatud. Arenguhäirest tingitud ekspressiivse kõne häire korral hakkavad lapsed tavalisest hiljem rääkima, kõnearengu protsess on aeglasem kui arenguhäireta lastel. Omandatud ekspressiivse kõne häire põhjustavad üldjuhul erinevad haigused (entsefaliit, peatrauma, neuroloogilised haigused) ning haiguse möödudes normaalne kõne ja eneseväljendus enamasti taastuvad.[3] Ekspressiivse kõne puudulikus arengus võib olulist rolli mängida ka täiskasvanu vähene suhtlemine lapsega või teda ümbritsevate inimeste, eriti täiskasvanute, vähesus.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]