Mine sisu juurde

Kasutaja:DXen/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Valitsusse kuuluvad vallavanem või linnapea ning valitsuse liikmed. Vallavalitsuse juht ja esindaja on vallavanem ning linnavalitsuse juht ja esindaja on linnapea. Valitsuse liikmed koordineerivad oma volituste piires valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea poolt antud ülesandeid[1]. Kohaliku omavalitsuse teenistust reguleerivaks eriseaduseks on KOKS, mis sisaldab vallavanema ja linnapea ja valla- ning linnavalitsuse liikmete teenistussuhetega seonduvaid regulatsioone[2].

Vallavanem, linnapea ja valitsuse liige peab vastama teatud nõutele. Isik peab olema:

1) täielikult teovõimeline;

2) Eesti Vabariigi kodanik;

3) valdama eesti keelt C1 tasemel[3];

4) ei tohi olla karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest[4].

Tegevuspiirangud

[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevuspiirangutega piiratakse suuremas või vähemas ulatuses vallavanema, linnapea ja valitsuse liikmete õigust teostada järelevalvet teatud valdkonnas, osaleda ettevõtluses (mõnel pool ka passiivse osaniku või aktsionärina) ja tegutseda teisel töökohal. Tegevuspiirangud ei pruugi piirduda nende isikute ametis oleku perioodiga, vaid võivad jääda kehtima ka määratud ajaks pärast isiku ametist lahkumist[5]. KOKS näeb vallavanemale, linnapeale ja teistele valitsuse liikmetele ette mitmeid tegevuspiirangud.

Näiteks kui sellises ametis olev isik tegeleb või soovib tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel mõnel muul töö- või ametikohal, siis peab ta sellest viivitamatult kirjalikult ka volikogule teada andma[6]. Lisaks ei tohi vallavanem, linnapea või valitsuse liige võtta osa valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt[7].

Eraldiseisvate piirangutena vallavanemale või linnapeale on KOKS-is toodud välja, et sellisel positsioonil töötav isik ei tohi töötada väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal[8] ega tohi kuuluda samal ajal vallavolikogusse ega olla volikogu esimees[9]. Ta on omavalitsusüksuse ja valla- või linnavalitsuse esindaja ning seda vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega või volikogu poolt antud pädevusele[10] ning täidab seda kohustust kuni 4 aastat[11]. Vallavanemal või linnapeal on valitsuse moodustamise pädevus, kuid seda tehes ei tohi ta kalduda kõrvale valla või linna põhimääruses sätestatud üksikasjadest[12].

Volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis[13].

  1. KOKS § 49
  2. Olle, V. (2014). Kohaliku Omavalitsuse Õigus I osa. Tallinn: Juura. Lk 110-111.
  3. Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded § 9 p 1. Vastu võetud 20.06.2011, RT I, 14.02.2018, 10.
  4. KOKS § 482 lg 1, 2
  5. Korruptsioonivastase seaduse eelnõu seletuskiri. Lk 2. Võrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/369e4999-cf7d-488b-8155-f688cd9d23ee
  6. KOKS § 50 lg 2; § 501 lg 1
  7. KOKS § 49 lg 12
  8. KOKS § 50 lg 2
  9. KOKS § 49 lg 2, 3
  10. KOKS § 50 lg 1 p 2
  11. KOKS § 27
  12. KOKS § 28 lg 1, 2
  13. KOKS § 17 lg 62