Kasutaja:Bvhnv/liivakast
Kohtupsühholoogiline ekspertiis on üks kohtuekspertiisi liike, kus uuritakse psüühiliselt terve isiku psüühikat. Isikutel kelle vaimne seisund on terve ja haige piiripeal, määratakse kompleksekspertiis, milles osaleb peale psühholoogi ka psühhiaater-ekspert. [1]
Kohtupsühholoogilise ekspertiisi käigus hinnatakse näiteks seda, kas tunnistajate ütlused on usaldusväärsused, analüüsitakse isiku käitumist, agressiivsust ja motivatsiooni ning hinnatakse teadlikkust ja teadvustatust konkreetses kuriteo situatsioonis.[2] Kohtupsühholoogilise ekspertiisi käigus selgitatakse välja ka inimpsüühika mõjutused ühiskondlikust teadvusest, mis koosneb personaalsetest vaadetest ideedest, väärtustest, sotsiaalsetest normidest, talletatud teadmistest, mis on iseloomulikud suuremale sotsiaalsele rühmale. [3]
Ekspertiisi vajalikkuse määrab kohus ning ekspertiisi võib läbi viia ekspert, kes on riiklikult tunnustatud ja kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, kohtuekspert või menetleja poolt määratud muu isik (KES § 4 lg 2). Eestis tegeleb kohtuekspertiiside läbiviimisega riiklik ekspertiisiasutus Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)
Eksperdiks sobib erialase haridusega isik, kes on piisava väljaõppega omandanud vastava kvaliteedi ja teadmised. Ekspertiisi käigus kogub ekspert empiirilisi andmeid uuritava isiku kohta ning tuginedes oma teadmistele, mõtestab ta saadud andmed lahti.[2] Ekspertiisi objektiivsuse tõestamiseks tuleb empiiriline materjal põhjalikult analüüsida ja teaduslikult tõlgendada, kus viimase puhul tuleb toetuda praktikas kontrollitud ühele psühholoogiateooriale. Kohtupsühholoogia ekspertiis lõpeb ettekandega ekspertiisi tulemustest, kus otsus ei põhine ainult otsesel uurimistulemusel vaid kogu toimiku materjalil. [4]
Kohtupsühholoogilise ekspertiisi vajalikkuse põhjused[4][muuda | muuda lähteteksti]
Kriminaalmenetluses[muuda | muuda lähteteksti]
• Füsioloogilise afekti tuvastamiseks – tugev ja lühiajaline emotsionaalne seisund, millega kaasnevad järsult väljenduvad liigutustreaktsioonid. Afekt on emotsionaalne protsess, mis võib kalduda välja teadvuse ja tahte kontrolli alt ning teadvuse vähenemine pärsib inimese võimet oma tegudest aru saada ning neid juhtida.[1]
• Seksuaalkuritegude puhul
• Surmajärgseks ekspertiisiks – vajalik siis, kui on kahtlus, et tegemist võib olla enesetapu, enesetapmisele viimisega või tapmisega.
• Psüühilise vanuse tuvastamiseks
• Ütluste andjate psüühika iseärasuste tuvastamiseks
Perekonnaõiguse valdkonnas[muuda | muuda lähteteksti]
• Vanemlike õiguste äravõtmisel või taastamisel
• Abielu lahutamisel laste kasvatusõigusega seotud vaidlused
• Vaidlused laste elukoha üle, kui vanemad elavad lahus
• Lapsendamise tühistamise korral
• Vanematelt lapse kasvatamisõiguse äravõtmisel
Tsiviilmenetluses[muuda | muuda lähteteksti]
• Tööõnnetuste puhul
• Moraalne kahju
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Lembit Auväärt (2004). Psühholoogiaekspertiis. Õppematerjale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 14; 218.
- ↑ 2,0 2,1 Talis Bachmann (2015). PSÜHHOLOOGIA Raamat juristidele. Juura. Lk 311; 309.
- ↑ Talis Bachmann, Rait Maruste (2001). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo. Lk 38-39.
- ↑ 4,0 4,1 S. Kaugia L. Auväärt „Psühholoogia eriteadmiste kasutamisest Eesti õigusmenetluses“. Ühiskonna turvalisuse teenistuses. Artiklite kogumik pühendatud professor Ivar Aimre mälestusele Tallinn Sisekaitseakadeemia 2010 lk 90-91; 94-97