Kasutaja:Angersäga

Allikas: Vikipeedia

Aafrika Angersäga või Clarias Gariepinus on on kalaliik sägaliste (Siluriformes) seltsi angersägalaste (Clariidae) sugukonna angersägade (Clarias) perekonnast. Angersäga on demersaalse eluviisiga magevees elav kala. [1]

Välimus

Angersäga on selg on tumepruun või must, küljed hallikad ja kõhualune valge. Angersäga pea on lapik. Tal on suur ja lai suu koos nelja poise paariga. Ta võib kasvada kuni 1,7 m pikkuseks ja kaaluda kuni 60 kg. Keskmine pikkus on siiski tagasihoidlikum- 90 cm. Tema eluiga on lühike, kõigest 8 aastat.[1]

Elukoht

Looduslikuks elupaigaks on angersägal enamus Aafrikast, kuid v.a Loode-Aafrika.[2] Ühtlasi on ta ka kõige laialdasemalt levinud liik Aafrikas. Leviku piirkonnaks on ka veel Lähis-Ida. Vesiviljeluseks on teda ka toodud Brasiiliasse, Vietnami, Indoneesiasse ja Indiasse.[3] Eestis on ka angersäga kasvatamise huvi tõusnud.

Angersägal on elupaigaks erinevad mageveelised keskkonnad. Peamiselt elutsevad rahulikes vetes, nagu järvedes ja tiikides. Nad eelistavad elada pigem madalas ja soises alas, kus on pehme ning mudane pinnas. Kuna angersäga kasvatatakse ka üleujutatud riisipõldudel, siis on ta vägagi leplik liik keskkonnatingimuste suhtes. Angersäga elab ka kärestikulises vees. Talub hapnikuvesust ja kõrget pH taset. Kasvamiseks on tal parim vahemik 28-30 kraadi, kuid eluks sobib temperatuurivahemik 8-35 kraadi Celsiuse järgi. Angersäga saab hakkama ka vähese hapnikusisaldusega vetes ning on üks viimaseid liike, kes tuleb toime sellises vaenulikus keskkonnas. Angersägal on võime ka eritada lima, mis takistab kala kuivamist ja kaevata end mutta, kui veekogu on kuivamas.[4]


Toitumine

Angersäga on kõigesööja ehk omnivoor. Angersäga võib toituda mitmekesiselt- puuviljad, seemned, suurselgrootud, plankton ja surnud loomade liha võivad kõik olla osa angersäga toidust. Angersäga, nagu ka teised sägalised, on öise eluviisiga kala, seega suurem osa toitumisest toimub öösel.[5]


Angersäga vesiviljeluses

Angersäga sobib väga hästi vesiviljeluseks. Ta on kiire kasvuga ja talub suurt asustustihedust. Lisaks sellele ei ole ta kuigi nõudlik vee puhtuse osas.[3]

Eestis kasvatatakse angersäga Võrumaal Paadi talus sisebasseinides. Avo Leok alustas esimesena Eestis angersägade kasvatamist sisebasseinides ning nüüdseks müüb angersäga üle Eesti. Samuti käib laatadel müümas ja omab ka kalapoode Tartus ning Võrus.[6]