Kasutaja:AlinaDerose/Kanada põllumajandus
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses.[muuda | muuda lähteteksti]
Kanadas põllumajanduses on 2.2% riigi SKTs. Põllumajandusega tegeleb vaid 3% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal.Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks.
Põllumajanduse arengu eeldused.[muuda | muuda lähteteksti]
Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence’i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks.
Kanada asub pealiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes.Enamik riigist paikneb okasmetsade vööndis, kuid Atlandi ookeani rannikul esineb ka segametsasid ning Ontario järve lähistel on säilinud lehtmetsagi.9% riigi territooriumist on harimiskõlblik maa, aasad ja karjamaad moodustavad 3%, metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel. Kanadas on okasmetsa gleistunud leetmullad, segametsade kamar-leetmullad, metsa hallmullad ja soomullad.
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kanadas kasvatatakse nisu (25,3 mln t), rapsi(14,2 mln t), ube (4,2 mln t), kartulit (4,2 mln t), maisi (10,7 mln t), läätsi (1,5 mln t), hernest (2,1 mln t), otra (7,8 mln t), kaera (3 mln t)
Seetõttu võib järeldada,et Kanada on suurim nisu tootja põllumajanduskultuuride toodangu järgi.
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige enam Kanadas kasvatakse veiseid (12,2 mln), sigu (12,8 mln) ja lambaid (0,8 mln).
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Teraviljakultuurid[muuda | muuda lähteteksti]
Teraviljakultuuridest Kanada on suurim tootja odraõlle (2,0 mln t), rapsiõli (3,0 mln t), sojaubeõli (0,2 mln t). Veel Kanadas toodetakse suhkratooraineid, maisiõli ja linaõli.
Koduveised[muuda | muuda lähteteksti]
Kanada on ka suurim tootja lehmapiima (8,4 mln t), sealiha (2,5 mln t), veiseliha (1,6 mln t), kanaliha (1,1 mln t). Toodetakse ka veisenahku, kanamune, kalkuniliha ja lambaliha.
Koduveistetöötlemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kanadas toodetakse peamiselt veel ka rasvata piima (2,8 mln t), juuste (0,4 mln t), oliivjaid (0,3 mln t), rasvu (0,3 mln t), searasvu ja võid.
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.
Kanada impordib peamiselt maisi (1,6 mln t), sojaubadest brikette (1,1 mln t), õllesogasid (1,0 mln t), suhkrutooraineid (1,0 mln t),valmistatud toite Nes (0,7 mln t), jooke Non-Alc (0,5 mln t), banaane (0,5 mln t), riise (0,4 mln t), veini (0,4 mln t) 2010 aasta andmete järgi.
Kanada ekspordib eelkõige nisu (18,4 mln t), rapsi (7,5 mln t), herneid (2,8 mln t), sojaube (2,8 mln t), rapsibrekette (2,5 mln t), rapsiõli (2,2 mln t), kaeru (1,5 mln t), otri (1,3 mln t), läätsi (1,2 mln t) 2010 aasta andmete järgi.
