Mine sisu juurde

Kasutaja:Alesjaa/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis[muuda | muuda lähteteksti]

Komisjoniline kohtupsühhiaatria ekspertiis on kohtupühhiaatrilise ekspertiisi vorm, mis osutub vajalikuks juhul kui tekib vajadus kontrollida isiku psüühikahäire diagnoos ning selle otsene seos teo õigusliku tagajärjega. Mida keerukam ja vastutusrikkam on (mida raskem on süüdistatavale määrav kuritegu) ekspertiis, seda vajalikum on komisjonilise ekspertiisi määramine. [1]Komisjonilist kohtupsühhiaatria ekspertiisi reguleerib kohtuekpertiisiseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015021. Komisjonilist kohtupsühhiaatria ekspertiisi teostab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: https://www.ekei.ee/et/ekspertiisid-ja-uuringud/kohtupsuhhiaatriaekspertiis

Komisjonilise kohtupsühhiaatria ekspertiisi puhul suunab kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi õiguskaitse ametkonna töötaja (politsei, kohus, uurija, prokurör). Peale ekspertiisimääruse koostamist ning konkreetse diagnoosi määramist on võimalik algatada komisjoniline kohtupsühhiaatria. Ekspertiis määratakse juhul, kui on tekkinud kahtlus kohtuasjaga seotud isiku psüühilise tervise suhtes. Ilma ekspertiisimääruseta kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi ei tehta. Ekspertiisimäärus sisaldab kindlat psüühikahäire diagnoosi [1]

Kohtupsühhiaatriaekspertiisi võib korraldada ambulatoorselt või statsionaarselt. Ambulatoorne ekspertiis on oma sisult ühekordne hindamine, statsionaarne ekspertiis aga eeldab pikaajalist vaatlust ja isiku intervjueerimist kontrollitud keskkonnas (nt haiglas või vanglas) [2] Statsionaarne ekspertiis on vajalik, kui tegemist on kahtlusega tõsiseltvõetavas katses psüühikahäireid stimuleerida [1]

Komisjoni kuulub vähemalt 2 sama ala esindajat (2 psühhiaatrit) Kindlasti tuleb eristada komisjonilist kohtupsühhiaatriat kompleksekspertiisist, kuna kompleksekspertiisi puhul teostavad ekspertiisi mitme ala esindajad (psühhiaater koostöös psühholoogi, seksuoloogi, neuroloogi, kohtuarsti või mitme psühhiaatriga).[1]

Komisjonilise ekspertiisi puhul tutvub toimiku materjalidega psühhiaater, kes annab komisjonile ülevaate kehalisest ja psüühilisest seisundist, kriminaal- või tsiviilasja sisust ja ekspertidele esitatud küsimustest.[2]

Ühine arvamus kinnitatakse allkirjaga. Eriarvamusele jäänud ekspert esitab oma arvamuse eraldi.[1]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Aadamsoo, Arno 1997. Kohtupsühhiaatria õiguslikud aspektid juristidele ja psühhiaatritele lk 7-22.

Harkovskaja, Alina 2016. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamine kriminaalkohtumenetluses. Magistritöö.lk 23

Eesti Kohtuekspertiisi Instituutdi kodulehekülg. (2018). Kasutatud 12.11.2018, https://www.ekei.ee/et/ekspertiisid-ja-uuringud/kohtupsuhhiaatriaekspertiis

Kohtuekspertiisiseadus (01.01.2002). Riigi Teataja Kasutatud 12.11.2018. https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015021

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Arno Adamsoo (1997). Kohtupsühhiaatria õiguslikud aspektid juristidele ja psühhiaatritele. Tallinn: Ilo Print.
  2. 2,0 2,1 Harkovskaja, Alina 2016. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamine kriminaalkohtumenetluses. Magistritöö.