Kasutaja:Aasmaem/liivakast
Informatsioonidisain (teabe kujundamine, ingl k Information design) on tava esitada informatsiooni viisil, mis soodustab selle tõhusat ja selget mõistmist. See termin on kasutusele võetud spetsiaalselt graafilise disaini valdkonna jaoks ning on mõeldud teabe tõhusaks kuvamiseks, seega tegu ei ole lihtsalt kunstilise väljendiga. Informatsioonidisain on tihedalt seotud andmete visualiseerimise valdkonnana ning seda õpetatakse sageli osana graafilise disaini kursusest. [1]
Informatsioonidisain on seletav kujundamine. See avab mõistete sisu ning toob kaasa teadmised ja informeeritud tegevuse. [2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõiste 'informatsioonidisain' tekkis esile 1970. aastatel multidistsiplinaarses õppevaldkondades. Sellest ajast saadik hakati seda terminit graafiliste disainerite poolt kasutusele võtma. See konsolideeriti Information Desing Journal publikatsiooniga 1979. aastal ning natuke hiljem selle publikatsiooniga seotud International Institute for Information design (IIID) aastal 1987 ja Information Design Association (IDA) aastal 1991. [3]
Edward Tufte kirjutas 1982. aastal raamatu informatsioonidisainist pealkirjaga The Visual Display of Quantitative Information. Termin 'teabegraafika' hakatakse peamiselt kasutama kvantitatiivsete teadmiste visuaalse kujutamise korral.
Rakendused[muuda | muuda lähteteksti]
Informatsionidisainil on väga palju rakendusvaldkondi. See leiab rakendust nii laial (nt lennujaamas olevate märgide abil) kui ka kitsamal vaatajaskonnal l(nt personaliseeritud telefoniarved). [4]Sellest tuleneva töö eesmärk on sageli parandada tarbija usalduslikkust toote suhtes (nagu näiteks meditsiinipakendite lisad, tööstuslike masinate kasutusjuhendid või hädaolukorra teave).
Valitsused ja teised reguleerivad asutused on võtnud vastu mitmeid õigusakte, mis käsitlevad mitmesuguseid informatsioonidisaini puudutavaid küsimusi. Näiteks, milline on lubatud vähim kirjasuurus kõige väiksem finantsdokumendil, samuti ka töödeldud toidu ja ravimite koostisosadede märgistamise kirja suurus.
Professor Edward Tufte selgitas, et informatsiooniekraanide kasutajad täidavad teatud analüütilisi ülesandeid, nagu näiteks võrdluste ning põhjalikkuse kindlaks tegemine. Disainiaspekt informatsioonigraaikal peaks toetama analüütilisi ülesandeid, väljendades võrdlust või põhjalikkust. [5]
Lihtsus[muuda | muuda lähteteksti]
Lihtsus on informatsioonidisaini puhul peamine püüeldav väärtus - eesmärk on selgus. Sõnumite lihtsus võib teinekord tähendada selle kvantitatiivset vähendamist, kuid mitte alati. Mõnikord edastab suurem infohulk rohkem selgust. Kuna lihtsus on väga individuaalne, siis selleni püüdlemisel tuleks alati võtta arvesse keskmist teabekasutajat. Lihtsuse saavutamine võib olla kerge, kui järgida viite sammu informatsiooni kujundamisel:
- Räägi tõtt!
- Räägi asjast otse, ära keeruta!
- Vali oma töö jaoks õige tööriist!
- Tõsta esile, mis on oluline!
- Hoia asjad lihtsana!
Need sammud aitavad informatsioonidisaineril oma tulemusi kitsendada ning hoida oma vaatajaskonda kaasatuna. [6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.design.ccsu.edu/
- ↑ Per Mollerup (2015). Data Design: Visualising quantities, locations, connections. Bloomsbury Academic.
- ↑ "The Origins of the Information Design Association". University of Reading. 2008. Vaadatud 17. märts 2018.
- ↑ "Information Design FAQ". Vaadatud 17. märts 2018.
- ↑ "Edward Tufte esitlus". August 2013.
- ↑ Nancy Duarte (2008). Slide:ology: The Art and Science of Creating Great Presentations. Beijing: O'Reilly Media.