Kasutaja:Õnnelik Prügimees Kaido/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Müstikaline unenägu[muuda | muuda lähteteksti]

Oli talv, oli soe ja pilves ilm. Ma olin koolimaja fuajees koos Märteni, Anti, Paula, Kaidi ja Toniga. Korraga läksid Märten ja Anti Kauplus Keilast rakette ostma ning Toni jooksis neile järele, mille pärast me jooksime välitrepile, sest Toni oli alles lasteaialaps. Parkla oli tühi, kuid samal silmapilgul oli Paula äkitselt Kultuurimaja ees (ta oli just trepil ja nüüd juba 40m kaugusel) kepslemas ja Kaidi tormas Keilaka poole. Järsku astusin sisse Kultuurimaja teise korruse saali uksest ning seal ootas mind tohutult noori ja ma ronisin lavale, kus olid kõrged kastihunnikud (kui seinad). Ma ronisin trepist üles ja jõudsin nagu kellegi tuppa, mille oli peeglitest sein ja vasakul üks aken, selle vastas tahvlil kalender ja märkmed, vastasseinal plakatid ja kell. Seal enne tuba olid nagid ja toolil (vasakul) istus üks valge peaga (üleslöödud) mustas riietuses poiss, kes ütles mulle "butter" (see tähendas, et see inimene on sulle seda öeldes varem toitu (salaja) kotti pannud). Algul ma ignoreerisin teda, kuid ta tuli mu juurde ja küsis mu nime ja kui vana ma olen. Ma vastasin talle ja me sisenesime tuppa, kus astusin suure korvpallidega täidetud korvi juurde. Ta seisis mu vasta ja küsis veel hulga erinevaid küsimusi, kuni viimaks ta küsis: "Kas sa tahad minuga suhtesse minna?" ning ma vastasin: "Tahaksin küll, aga samas ka mitte, sest ma ei saa isegi kodulooma võtta, kuna mul on põhikooli lõpetamise pärast vaja palju õppida." Äkitselt jooksis tagant sisse üks väga pikk blondide lokkis juuste ja suuremat sorti kehaga tüdruk ning heledapäine poiss läks tema juurde, hakates sõnadega keerutama. Varsti puhkes tüdruk nutma öeldes: "Kas sa jätad mind minu haiguse pärast maha?" Ma lõpetasin kalendri uurimise ja läksin tüdruku juurde öeldes julgustavalt: "Tule, ma lohutan sind! Ta tuli mu juurde ja me kallistasime (ta ütles vaikselt, et ah, mis seal enam lohutada on...). Siis me istusime diivanile, poiss tõmbas peegelseina (ennemainitud) kõrvale ja me hakkasime vaatama mustvalget filmi Linda elust (see tüdruk). Seal oli näha ka korra tema ema, kellel oli ilus suur naeratus ja mustad lokkis juuksed ning ta rääkis, et Lindal on selline haigus, kus ta kasvabki väga pikaks/suureks.