Kastelholmi linnus

Allikas: Vikipeedia
Kastelholmi linnus

Kastelholmi linnus on rootslaste ehitatud keskaegne kivilinnus Soomes Ahvenamaal (rootsi Åland) Sundi kommuunis.

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1388 – Castelhoms hus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

On arvatud, et linnuse võisid rajada ka taanlased nende ristiretkede ajal Soome XIII sajandi alguses.

XIV sajandi keskpaika on oletatud linnuse ehitusperioodi. Arvatakse, et linnus võis valmida 1384. Kindlat rajamisdaatumit ei ole teada.

1388 on linnust esmakordselt mainitud riiginõuniku ja droosti Bo Jonsson Gripi pärandvara inventariseerimisürikus.

1419 sai Bengt Pogwisch linnuse lääniksja pärast tema surma läks loss lesele Ida Königsmarckile ja nende poeg Otto Pogwischile.

14311437 oli Korsholmis linnusepealik ja käsutaja Erik Nilsson Puke, kes hiljem pantis linnuse 1000 kuldna eest Hans Kröpelinile.

1440, pärast Kröpelini surma võttis Rootsi riigihoidja ja hilisem kuningas Karl Knutsson Bonde linnuselääni oma valdusse.

14991500 oli Kastelholmi kastellaan ja läänimees rootsi sõjaväelane ja riiginõunik Knut Jönsson Posse, kes 25. märtsil 1500 seal ka suri.

15041505 oli linnusepealik Kuningas Gustav I Vasa isa Erik Johansson.

1507 panid taanlased linnuse põlema sõjategevuse käigus Sten Sture Noorema ja kuningas Hansu (Rootsis Johan II) vahel.

1510 vallutasid taanlased linnuse teist korda ja hoidsid seda oma kontrolli all kuni aastani 1521, kuni Gustav Vasa väed selle neilt tagasi võtsid.

1525. aastast pärinevas ürikus kirjeldatakse lossi, kui "võtit Rootsi", rõhutades sellega linnuse tähtsust ligipääsul Stockholmile ja olulisust Rootsi kaitsesüsteemis. XV ja XVI sajandil oli lossi õitseaeg.

1530 külastas Gustav Vasa linnust esmakordselt ja tegi sellest oma jahilossi.

1556 andis Gustav Vasa Ahvenamaa ja Kastelholmi linnuse oma pojale, hertsog Johanile, kes seda ka mitu korda külastas.

1571. aastani hoidis siin rootsi kuningas Johann III koduarestis oma troonilt tõugatud venda Erik XIV. Siit viidi ta edasi Gripsholmi linnusesse Rootsis.

1598 ja 1599 rüüstati ja purustati linnust hilisema kuninga Karl IX poolt võimuhaaramisega kaasnenud vaenutegevuses. Linnuse olid enda valdusse võtnud Poola kuninga Zygmunt III Waza (Sigismundi) toetajad ja pannud sinna komandandiks katoliiklase Salomon Ille, kelle ja veel 6 tema kaaslase pea Karl IX hiljem maha raiuda lasi.

1603. aastani oli linnus Gustav Vasa lese Katarina Stenbocki valduses.

1616. ja 1622. aastal külastas linnust Rootsi kuningas Gustav II Adolf.

1619, pärast järjekordset tulekahju püüdis lääni viimane kuberner Stellan Otto von Mörner lossi kaasaegsema ja esinduslikumana välja ehitada, kuid sllest ei tulnud midagi välja, sest Ahvenamaa liideti 1634 Soome Turu ja Pori läänidega, ning Korsholm kaotas oma administratiivse tähenduse.

1631. aastaks parandati eelneva sõjategevusega kaasnenud kahjustused.

1745 põles vana linnus täielikult maha.

1770ndatel ehitati see varemetest jälle uuest üles vanglaks. Remontimisel lammutati rohkem purustatud müüriosi.

XIX sajandi lõpus hakati mõtlema linnusevaremete säilitamisele ja restaureerimisele.

1982. ja 2001. aastal taastati linnust põhjalikult.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Ehitusstiililt on tegemist laiendatud majalinnusega.

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Enamus linnusekompleksist on säilinud. Müürid omal ajal katustati korralikult, varemed konserveeriti ja kohati restaureeriti.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]