Karilatsi Vabaõhumuuseum

Koolitalu ait-laut muuseumis

Karilatsi Vabaõhumuuseum (kuni 1. juulini 2019 Põlva Talurahvamuuseum) asub Kanepi vallas Karilatsi külas ja on suurim vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis. Alates 2015. aastast kuulub muuseum Võru Instituudi muuseumiosakonda.

Põhikirja järgi on muuseumi põhiülesanne "Põlva maakonnas inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega materjali kogumine, uurimine ja säilitamine ning selle vahendamine".

Ajalugu

Tuulik

Muuseum rajati Kalju Kernase eestvõttel aastal 1971. Külajastajatele avas muuseum uksed aastal 1977. 1978. aasta lõpupäevadel jõuti lõpuks nii kaugele, et rajatavale muuseumile kinnitati koosseis (direktor, teaduslik töötaja ja tööline) ning 1979. aastal moodustati muuseumi teaduslik nõukogu. Muuseum läks üle riiklikku muuseumidevõrku ja sai nimeks Põlva Talurahvamuuseum.

1. jaanuarist 2015. on Põlva Talurahvamuuseum osa Võru Instituudist. Loodud on Võru Instituudi muuseumiosakond ehk Vana-Võromaa muuseumid. Tegemist on Võru Instituudi struktuuriüksusega ja riigimuuseumiga muuseumiseaduse tähenduses.

1. juulist 2019 kannab muuseum nime Karilatsi Vabaõhumuuseum. Vana-Võromaa muuseumid on neli Vana-Võromaal asuvat muuseumi: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Karilatsi Vabaõhumuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda.

Püsiekspositsioon

Põlva maakonna makett

Muuseum 5 hektari suurusel maa-alal saab tutvuda endise Karilatsi (Kähri) valla 19. sajandi lõpukümnenditest ja 20. sajandi algusest pärit vallakeskuse, Punaku talu ning Kährist toodud rehielamuga (u 1860, muuseumisse toodi 1988).

Lisaks sellele on muuseumis:

• Põlva maakonna looduslik makett;
• Hollandi tüüpi tuuleveski (ehitatud 1901 Pranglis, muuseumisse toodud 1974);
• Mesitarude ait (muuseumisse toodud Valgemetsast 1986);
• auru- ja rehepeksumasinad jpt põllutööriistad ning transpordivahendid;
• Kagu-Eestile iseloomulik loodus;
• piknikukohad;
• allikas;
• park, millest olulise osa moodustavad omaaegsete kultuuri- ja ühiskonnategelaste ning riigimeeste istutatud nimelised puud.

Püsinäitus "Kuke kannul kooliteel"

Püsinäitus tutvustab alghariduse saamise lugu eelkõige Vana-Võromaal, aga annab ülevaate ka sellest, kuidas koolihariduse andmine Eestis üleüldse alguse sai. Näitus jutustab sellest, kuidas sai alguse maarahva lugema õpetamine, mis vahe on valla- ja kihelkonnakoolil ning millised õigusaktid reguleerisid alghariduse andmist XVII, XVIII ja XIX sajandil.

Näitus avati 1. mail 2017.

Välislingid

• Muuseumi koduleht