Kardinpoolhaagis
Kardinpoolhaagis, ka kardinpooltreiler (ingl.k. curtainsider; tautliner) on tendiga suletud kerega poolhaagis, mille küljed ja lagi on peale- ja mahalaadimiseks kokkuvolditavad ette- või tahapoole. Tendist (ingl.k. tarpaulin) külgkardinad koos vertikaalsete tugipostide ja horisontaalsete tugedega tagavad poolhaagise külgede piisava tugevuse. Kardinpoolhaagised võimaldavad kiiret ja mugavat laadimist külgedelt ning pealt. Analoogiliselt kardinpoolhaagistega toodetakse ka kardintäishaagiseid. [1]
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Külgkardinad (tent) on valmistatud tugevast materjalist, mille aluspõhjaks on spetsiaalne kootud kangas. Hõlpsasti avatav on ka poolhaagise lagi (katus). Kergelt libisevat katust saab avada nii ette- kui ka tahapoole. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis võimaldab teostada laadimistöid päevalgel ilma täiendava valgustuseta koormaruumis. Kardinpooltreileri külgmised tugipostid on ümbertõstetavad treileri kogu pikkuse ulatuses. Postide vahele saab kinnitada horisontaalseid, perforeeritud kinnitusavadega alumiiniumsulamist tugiprofiile, mille külge omakorda võib kinnitada kaubaaluseid pikisuunas toetavaid risttalasid. [1]
Kuna kardinpoolhaagisel puuduvad põrandast kõrgemale ulatuvad külgluugid, tuleb laadimisel kinnitada poolhaagise põranda ja esiseina külge suurem osa pakkeüksustest. Poolhaagise külgedel põrandapinnast allpool on profiil perforeeritud avadega koormarihma konksu kinnitamiseks. Kardintreileri kaal sõltub tellitavast lisavarustusest ja on enamasti vahemikus 4,8–5,2 t. Poohaagise põrand on kaetud niiskuskindlate, 28-30 mm paksuste immutatud vineerist elementidega. Treileri põrandaplaatide hõõrdetegur (0,6) aitab tagada teatud juhtudel kaubaaluste paigalejäämise ka ilma täiendava kinnitamiseta vaatamata autorongi liikumisest tingitud tavapärastele inertsjõududele. [1]
Kesk- ja Lääne-Euroopas veetakse iga päev tuhandeid poolhaagiseid raudteeplatvormidel intermodaalsete rongide koosseisus. Selleks tõstetakse pooltreilerid pukk-kraanade või suurte tõstukite abil lähtejaamas spetsiaalsetele platvormvagunitele, kus need kinnitatakse vagunil oleva sadula külge sadulatapiga. Et kaubaga täidetud poolhaagiste raamid tõstmisel läbi ei painduks, peavad need olema tugevdatud. Lisaks on veoühikutel neli tõstmiskohta, kaks kummalgi küljel. Intermodaalne poolhaagis (ingl.k. intermodal semitrailer) on spetsiaalne, tugevdatud raami ja tõstekohtadega poolhaagis, mida kasutatakse intermodaalsetel raudteevedudel. [1]