Kanamuna
Kanamuna on kodulinnu, eelkõige kana munarakk, mida toodetakse munemisperioodil. Kanamune kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel ja need on oluline valkude, vitamiinide ja mineraalainete allikas paljudes toitudes üle maailma.[1]
Struktuur ja koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Kanamuna koosneb peamiselt valgust, rasvast ja veest, samuti sisaldab see vitamiine (nagu A-, D- ja B-vitamiinid) ning mineraalaineid (nagu raud ja kaltsium). Munakollane sisaldab enamikku munas leiduvatest rasvadest, valkudest, vitamiinidest ja mineraalainetest, samas kui munavalge koosneb peamiselt valgust ja veest. Munakoore pinnal võib olla kaitsvaid kile- või kitiinikihte, mis aitavad säilitada muna värskena ja kaitsta seda väliste kahjustuste eest.[2]
Kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Kanamune kasutatakse mitmesugustes toitude valmistamisel, alates lihtsatest hommikusöögitoitudest kuni keerukamate magustoitude ja küpsetisteni. Need on oluline koostisosa paljudes toitudes, sealhulgas koogid, küpsetised, omletid, praed, salatid ja kastmed.[1]
Kanamunad on toiteväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimese ja teiste selgroogsete organismide eluks vajalikke toitaineid. Munad on eelkõige hea valgu- ja loomsete rasvade allikas.
Eesti kanamunad
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis toodetakse ja tarbitakse kanamune laialdaselt. Kodumaised kanamunad on saadaval erinevates suurustes ja kvaliteedis ning neid müüakse nii väikestes kohalikes talupoodides kui ka suurtes jaekaubandusketides üle riigi.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 "Kogu tõde kanamunadest, tallegg.ee". opik.fyysika.ee. Vaadatud 21. mail 2024.
- ↑ "Muna kasulikkus". davafoods.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2024. Vaadatud 21. mail 2024.
- ↑ "Väiketootja munaäris: Müümiseks pead eristuma". www.pollumajandus.ee. 26. oktoober 2015. Vaadatud 21. mail 2024.