Kaiu järv

Allikas: Vikipeedia
Kaiu järv
Sissevool Kääpa jõgi
Väljavool Kääpa jõgi
Valgla suurus 216 km²
Pindala 1,34 km²
Pikkus 1,7 km
Laius 1,3 km
Keskmine sügavus 2,6 m
Suurim sügavus 3,0 m
Koordinaadid 58° 38′ 32″ N, 26° 50′ 10″ E
Kaiu järv (Eesti)
Kaiu järv

Kaiu järv on järv Jõgevamaal Mustvee vallas, üks Jõemõisa-Kaiu järvestiku järvedest, mis paikneb Kagu-Eesti lavamaa ja Vooremaa vahelises orundis.

Pärast mandrijää taandumist asus antud kohas Peipsi jääpaisjärve laht, mis sai hiljem iseseisvaks järveks. Selle järve veetaseme alandamise, muda kogunemise ja kinnikasvamise tagajärjel ning Kääpa jõe süvendamisel on moodustanud kolm kitsaste väinadega ühendatud järve.[1] Kaiu järv on selle järvestiku suurim järv.

Kaiu järvest, mille pindala on 134,4 ha, voolab läbi Kääpa jõgi.

Järves elutsevad latikas, särg, roosärg, haug ja ahven. Samuti on järves III kaitsekategooria kalaliigid – harilik hink ja vingerjas.[1]

Kaiu järve on mainitud rahvuseepose "Kalevipoeg" kuueteistkümnendas loos (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak.), kui Kalevipoeg räägib, et ta on Kaiu järvest kartemata lauakoormaga läbi käinud ning et Kaiu järv on tal kaelast saadik.

Kaiu järv. Panoraamvaade Pedassaarelt

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]