Mine sisu juurde

Kada

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on laskerelvast; teiste tähenduste kohta vaata Kada (täpsustus).

Kadalaskja Karol D. Witkowski maalil

Kada ehk ragulka on käsitsi vinnastatav laskerelv, mille kolmeharulise Y-kujulise raami ülemise kahe otsa vahele on pandud kumm või mõni teine elastne materjal.

Etümoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Teadaolevalt esimest korda Eestis kasutati kada nimetust ja kirjeldust kaudselt ajakirjas Laste Rõõm. Sõna võidi tuletada röövkalade püügiks kasutatud elussöödaga kadaõngest, mille puust raam sarnanes väga laskeriista kujuga. Kada sünonüümiks on kujunenud ka ragulka, mis võib olla maakeele jaoks mugandatud venekeelsest sõnast rogatka. Enne teist maailmasõda sündinud inimeste jutu järgi kasutati sõna ragulka asemel sõna kada. Udo Uibo seletuse kohaselt on sõna kada ja selle tänapäeval vähe tuntud eelkäija kadapulk sõna katapult (’antiik- ja keskaegne kiviheitemasin’) rahvaetümoloogiline ümberkujundus poisikeste keelekasutuses, kusjuures tähenduse ülekanne muistselt viskerelvalt poiste mänguasjale ei toimunud eesti, vaid saksa keeles.[1]

Ajalugu ja rakendus

[muuda | muuda lähteteksti]
Prantsuse sõdurid kasutasid I Maailmasõjas suurt kada pommide heitmiseks
Noole laskmiseks konstrueeritud kada

Kuna kada valmistamiseks on vaja tugevat elastset materjali, tavaliselt vulkaniseeritud kummi või silikoonkummist voolikut, on selle tekkeaeg seotud 1839. aastal Charles Goodyeari leiutatud kummiga. 1860. aastatel oli sellest kujunenud alaealiste vandaalitsemise vahend. Algselt olid kadad isetehtud, kasutati haralist oksa ja siserehvist lõigatud kummiriba ning laskemoonane kive.[2]

Esimene tööstuslikult toodetud kada tuli müügile 1918. aastal.[3]

1940. aastal asutati USA-s California osariigis San Marinos kadalaskmise liit (National Slingshot Association, NSA), mis korraldas klubide loomisi ja üleriigilisi võistluseid. Ehkki kada seostati alaealiste kuritegudega, osteti NSA andmetel 80% kadasid enam kui 30-aastaste meeste poolt. Ühe kadavalmistaja kohaselt olid ligi kolmandik tema klientidest arstid.[4]

Algsed kadad seostusid noorte vandaalidega, saab neid vilunud laskja ka küttimiseks kasutada. Laskemoonaks musketikuule, kuullaagri kuule, õhupüssikuule, nooli või väikseid naelu kasutades on kadaga võimalik küttida näiteks vutti, faasanit, tuve ja oravaid – 8 mm läbimõõduga laskemoonaga ligi 9 meetri kaugusel.[5][6] Mitme kuuli korraga kasutamine annab haavlipüssi laadse tulemuse, mis pole kuigi täpne, kuid samas laia laskesektoriga.[6][7][8]

Kada võidakse kasutada ka kalastamisel, et sööta ühtlaselt laiale alale paisata.

Lisaks kasutatakse kada ka loomade-lindude tõrjeks, lastes vähemohtlikku laskemoona, näiteks pähkleid.[9]

Militaarrakendus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kadasid kasutati sõjaliseks otstarbeks viimati Iraagi sõja ajal (võimsamate kadadega on võimalik enda asukohta suhteliselt paljastamata häirida lennumasinaid, inimest lähidistantsilt raskelt vigastada või isegi tappa). See relv on alates 20. sajandi keskpaigast arsenalis vägivaldseks muutunud meeleavaldustel Palestiinas, Põhja-Iirimaal, Ukrainas jm).[10][11][12][13][14][15]

Kada kasutamine magneesiumpommide, aga ka tõsisemate omatehtud või tööstuslike lõhkekehade laskmiseks muudab viimased märksa ohtlikumaks. Kadaga on võimalik lasta ka nooli, pannes ristpuu raami ülemiste harude vahele.[viide?]

Kadasid toodetakse siiani, kallimad variandid maksavad mitu tuhat dollarit ja on inkrusteeritud väärismetallidega.

Tänapäeval poes müüdavad kadad on metallraamiga ja metallkuulidega.[16]

Juriidilised piirangud

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnedes riikides ja regioonides on keelatud randmetoega kada kasutamine keelatud, näiteks New Yorgis ja osades Austraalia piirkondades.[17][18]

  1. Udo Uibo. Etümoloogilisi märkmeid (XV) Keel ja Kirjandus 12/2014
  2. Schell, Rick. "The History of Slingshots". Sling-Tech. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2025. Vaadatud 13. oktoobril 2025.
  3. Melchior Menzel. "The ZipZip".
  4. "Return of the Giant Killer". Modern Mechanix (Ameerika inglise). Vaadatud 28. juunil 2026.
  5. Tom Cushing (juuli 1946). "Rubber-Band Sharpshooter". Popular Science: 154–155.
  6. 1 2 Wham-O Hunting Slingshot. Wham-O Manufacturing Co. 1963.
  7. "How to Make a Slingshot for an Arrow". Illustrated World. R. T. Miller Jr. 37 (1): 318. Märts 1922.
  8. Melchior Menzel. "Rubber Bands".
  9. "Eesti Ekspress 9 juuli 2014 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 28. juunil 2026.
  10. "Hong Kong protesters wielding bows and arrows hunker down at universities". ABC. 13. november 2019.
  11. Kuo, Lily (4. august 2019). "Hong Kong protesters use flashmob tactics to evade police". The Guardian.
  12. Palestinian Music and Song Expression and Resistance Since 1900. Indiana University Press. 2013. Lk 133.
  13. Sirhan, Nadia R. (2012). Reporting Palestine-Israel in British Newspapers An Analysis of British Newspapers. Springer International Publishing. Lk 73.
  14. "Enraged protesters storm Ukraine government offices". CBS News. 23. jaanuar 2014.
  15. Lawson, George (2019). Anatomies of Revolution. Cambridge University Press. Lk 182.
  16. "Äripäev 13 märts 2001 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 28. juunil 2026.
  17. "SECTION 265.01: Criminal possession of a weapon in the fourth degree". The New York State Senate.
  18. "Prohibited Weapons | Australian Police" (Austraalia inglise). 1. september 2012. Vaadatud 19. märtsil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]