Kaalutlusõigus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. [1]

Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.[1]

Eristatakse:

  • otsustusdiskretsioon (kas üldse otsust teha)
  • valikudiskretsioon (milline õiguslik tagajärg valida)

Kaalutlusõiguse teostamisel on oluline silmas pidada:

  • volituste piire, st õiguslike tagajärgede võimalusi, mida seadus ette näeb;
  • kaalutlusõiguse eesmärki, st mis on seaduse üldiseks eesmärgiks ja miks konkreetses küsimuses on jäetud kaalutlusõigus;
  • õiguse üldpõhimõtteid, st võrdne kohtlemine, proportsionaalsus jne;
  • olulised asjaolud, st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad);
  • põhjendatud huvid (adressaadi, kolmandate isikute, avalikud huvid).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]