Külimit (mõõtühik)
Külimit oli põline eesti viljamõõt. Selle mahumõõdu võtsid 13. sajandil üle ka maa vallutanud sakslased, andes mõõdule siin nimeks külmit või ka külmet. Külimitu suurus on aegade jooksul ning paikkonniti olnud erinev.
18. - 19. sajandil:
- Põhja-Eestis oli külimit 12 toopi, 3 külimittu oli 1 Tallinna vakk.
- Lõuna-Eestis oli külimit kas 18 toopi (3 külimittu võrdus 1 Riia vakk) või ka 9 toopi (3 külimittu samuti 1 Riia vakk).
- Pärnus oli külimit 13,5 toopi ja 4 külimittu oli 1 Riia vakk[1].
Läänemurdes oli viljamõõdu ja külvivahendi nimetuseks peks, mille mahuks oli 12 toopi. Lõuna-Eestis oli nende nimeks ka seek, mille maht oli 18 toopi[2].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 119
- ↑ Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 89