Käsipala (kunst)

Kunstiline käsipala on ilus kristalliseerunud mineraal või maak, mille kaevur sai tänu käepärasele suurusele maa alt üles tuua. See võis olla näiteks prustiidi- või pürargüriidikristall.

Kunstiliseks käsipalaks nimetatakse kunstiliselt töödeldud maake, mis kinnitati hõbedast või kullast alusele. Lisaks mäenduslikule väärtusele on käsipalale lisatud ka usuline sisu.

16. sajandil hilis- ehk kõrgrenessansi, aga eriti manerismi ajal tehtud käsipaladel ühendati loodus ja kunst, mille tõttu valmisid mineraalidest ja kristallidest kummalised ja hinnalised kunstiteosed. Neid kogusid rikkad linnakodanikud või vürstid ning esitlesid neid näitustel. Üheks valmistamiskohaks oli Jáchymov Tšehhis, kus kunstilisi käsipalasid valmistas meister Caspar Ulich.

18. sajandil kunstiliste käsipalade valmistamine elavnes. See oli seotud erinevate materjalide kasutusele võtmisega. Kunstilisi käsipalasid kasutati lauakaunistustena ning nagu varemgi kujutati käsipaladel kaevandamisega seotud stseene. Tuntumad käsipalad on pärit 1730-ndatest Špania Dolinast Slovakkiast.

Kunstiliste käsipalade mineraalide analüüsi tulemusena on kindlaks tehtud mineraalide ja kristallide päritolu. Enamik kunstilisi käsipalasid on pärit Kremnica ja Banská Bystrica aladelt tänapäeva Slovakkiast. Mineraalide kleepimiseks ja vahede täitmiseks kasutati kampolit.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Väärtuslik käsipala, kaunistatud kullatud hõbedaga, valmistatud 1740. aastal Banská Bystricas Slovakkias
Mäekristall
Mineraalide kollektsioon
Ametüst