Kägipuu
Kägipuu on üks troopiliste metsade eluvorme. Neid peetakse tähtsateks, sest nad kannavad vilja mitmel korral aastas. Viljad on toiduks mitmetele lindudele ja loomadele, näiteks papagoidele ja ahvidele. Samuti võivad erinevad viigipuud anda vilja eriaegadel, mistõttu loomadele on nad üheks peamiseks toiduallikaks. Osades troopilistes metsades võib kuni 70% loomadest sõltuda just kägipuu viljadest.[1]
Leviku omapära[muuda | muuda lähteteksti]
Troopilistes ja vihmametsades on puudel omamoodi raske kasvada, kuna on vähe valgust ning toimub pidev võitlus vee ja toitainete pärast. Kägipuud on leidnud endale lahenduse, kuidas sellistes rasketes oludes toime tulla. Mitte nagu teised taimed, kes idanevad mullast, kinnituvad kägipuud epifüüti abil teisele puudele, kas siis tema okstele või tüvele. Epifüüdid jäävad alles loomsetest jääkidest, ning tihtipeale võivad nad kinnituda päris kõrgele puu külge.[1]
Kasvamine[muuda | muuda lähteteksti]
Puu ise kasvab väga agressiivselt ja suhteliselt julmalt nende puude suhtes, kellelt nad toitained võtavad. Noores eas kasvavad kägipuud aeglaselt, saades energiat päikeselt ning vett ja toitaineid puu koorele kogunenud vihmaveest või niiskusest. Ajapikku idanevad peenikesed juured, mis hakkavad mööda puud alla kulgema ja end okste ja puu külge siduma. Alla jõudes hakkab kägipuu saama rohkem toitained mullast ja võistlema toitainete üle tema kõrval asetseva puuga. Sealt edasi hakkab kägipuu siduma oma oksi ümber selle puu, kellega ta toitainete pärast võitleb. Saades pinnasest toitaineid, hakkab ta kiiremini kasvama. Need oksad, mis on ümber algse peremehe end sidunud, hakkavad kasvama ja peatavad peremeespuu toitainete leviku kõrgemale puu sisse. Tänu sellisele julmale võttele kindlustab ta endale oma ohvri elupaiga ja eluks vajalikud ained.[1]
Teadmiseks[muuda | muuda lähteteksti]
Liike ise esineb kuni 1000 erinevat, millest enamik esinebki vihmametsades ja muudel troopilistel aladel üle maailma.[1]