Juri Vladimirovitš Dolgorukov
Vürst Juri Vladimirovitš Dolgorukov (vene keeles Юрий Владимирович Долгоруков) (2. (ukj 13. november) 1740 – 8. (ukj 20. november) 1830) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja kuberner.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Põlvnes nimekast Dolgorukovite vürstisuguvõsast. Ta sündis vürst [[Vladimir Dolgorukov (1708−1761)|Vladimir Petrovitš Dolgorukovi] (1699−1761) ja tema abikaasa vürstinna Jelena Vassiljevna Hilkova (suri 1761) pojana. 1749. aastal kirjutati ta lapsena sõjaväeteenistusse. Osales Seitsmeaastases sõjas, kus sai kahel korral haavata. Samuti võttis osa sõdadest Türgiga aastail 1773–1774 ja 1787–1791. 1773. aastaks oli ta tõusnud kindralporutšiku aukraadini. Aastal 1787 sai temast Preobraženski kaardiväepolgu alampolkovnik. 1790−1793 oli erus, seejärel astus taas teenistusse ja oli 1794−1795 Moskvas diviisikomandör. Vastuolude tõttu krahv Zuboviga oli sunnitud taas erustuma, kuid Paul I ajal 1796. aastal nimetati Moskva sõjakindralkuberneriks ja Astrahani grenaderipolgu šeffiks. 1799. aastal lahkus ta lõplikult teenistusest ning elas edaspidi oma Moskva palees ja linnalähedases Petrovskoje-Razumovskoje mõisas.
Sõjaväeline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
- 1752 praporštšik
- 1756 kapten
- 1767 kaardiväemajor
- 1773 kindralporutšik
- 1774 kindral en chef
- 1787 kaardiväe alampolkovnik
Autasud[muuda | muuda lähteteksti]
- Püha Georgi ordeni III klass (1770)
- Püha Aleksander Nevski orden (1770)
- Püha Anna orden (1770)
- Püha Andreas Esmakutsutu orden (1789)
- Püha Vladimiri ordeni I klass (1793)
- Püha Jeruusalemma Joanni orden (1798)
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Vürst naitus 1774. aastal krahvinna Jekaterina Aleksandrovna Buturlinaga (1750−1811). Sellest abielust sündis kolm last. Ainus poeg vürst Vassili Jurjevitš Dolgorukov (1776−1810) oli kindralmajor ja diviisikomandör.