Julius Walter
Julius Piers Ernst Hermann Walter (15. veebruar 1794 (vkj. 4. veebruar) Valmiera – 14. detsember (vkj. 2. detsember) 1834 Tartu) oli baltisaksa usuteadlane.
Julius Hermann Walter oli kreisiarsti Hermann Johann Walteri ja tema naise Marie Elisabethi (sündinud Walter) poeg.
Ta lõpetas 1811 Valmiera gümnaasiumi ning õppis 1811–1817 Tartu ülikoolis, hiljem ka Jena, Göttingeni ja Königsbergi ülikoolides.
Ta astus Lützowi vabakorpuse nimelisse sõjaväeossa, mis moodustati 1813 ja saadeti laiali 1815. Sõjaväeosal oli kuulsus, et see koosneb peamiselt tudengitest ja õppejõududest, ehkki need moodustasid selle isikkoosseisust ainult 12% – seegi oli märgatavalt rohkem teistest sõjaväeosadest.
Alates 1817 oli ta pastor Ropažis, Allažis ja Vangažis, 1823–1830 Valmieras.
1830 sai Walter Tartu ülikooli praktilise usuteaduse korraliseks professoriks ja töötas sellena kuni surmani. 1832 sai ta Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaaniks.
Tema teoseid mõjutasid tugevalt Carl Daub ja Georg Hegel.
Julius Walter abiellus Emilie Buschiga. Neile sündis 6 tütart ja 1 poeg.