Josep Maria Subirachs

Josep Maria Subirachs 1987. aastal

Josep Maria Subirachs i Sitjar (11. märts 1920 – 7. aprill 2014) oli Katalaani kunstnik. Subirachs oli 20. sajandi lõpu Hispaania avangardikunsti rajajate hulgas. Hispaania kuningas tunnustas teda olulisema kunstnikuna pärast Picassot, Dalíd ja Gaudít ning valis ta Gaudí tööd lõpetama.

Elulugu

Sündinud töölisklassi peres Barcelona Poblenou linnaosas, ei saanud ta pere vaesuse tõttu täita oma arhitektuuri õppimise soovi. 14-aastaselt sai ta aga õpipoisiks kullassepale, kes tegeles ka skulptuuriga. Ta õppis joonistamist õhtukursustel ja kujuritööd Enric Monjo töökojas, taastades kodusõjas hävinud religioosseid teoseid. Subirachs võttis Enric Casanovase juures õppides omaks viimase neoklassikalise stiili, kulmineerudes tema lamava alasti naisega, Mujer Mediterránea (Vahemere naine), 1949. aastal.

Aastal 1951 võimaldas Prantsuse Instituudi Barcelona stipendium talle lahkuda diktaator Franco range kontrolliga Hispaaniast. Pariisis sattus ta vaimustusse Euroopa avangardist ja liikus abstraktsemate vormide poole. Aastatel 1954–1956 töötas ta maalikunstnik Luc Peire kutsel Belgias. Seal tutvus ta ka Cecília Burgayaga ja abiellus.

Burgaya ja Subirachsi naasmine Barcelonasse on tähistatud linna esimese abstraktse skulptuuriga, tema "Forma 212-ga" (1957), mis oli mõjutatud Henry Moore'ist. Sellele järgnes "Evocación Marinera" (Mere kutsumine) 1960. aastal, mis oli tellitud Barcelona linnavalitsuselt. Selle kujundid meenutavad pigem propellerit või ankrut kui merd. Mereasutus keeldus skulptuuri aktsepteerimast ja see viidi kaugele Barceloneta naabrusse, kus see endiselt rannikul seisab.

Looming

Gaudi portree

Subirachs eksperimenteeris erinevate materjalidega, ühendades tsemendi ja puidu plokke või kasutades rauda ja pronksi ning ka kivi. Ta tõi tagasi inimese kuju 1960. aastate keskel ja arendas välja oma ekspressionistliku stiili, kus on näha karedapinnalisi ja teravnurkseid kujusid, nagu võib leida ka Kristuse Kannatuste fassaadidel.

Forma 212

Sagrada Familia

1986. aastal paluti Josep Maria Subirachsil lõpetada Antoni Gaudí Sagrada Familia Kristuse Kannatuste fassaad. Peaaegu 20 aasta jooksul lõi ta kiriku läänefassaadile neli suurt pronksist ust ning 100 kiviskulptuuri. 1990. aastal korraldasid paljud katalaani kunstnikud ta karikatuurse stiili vastu protesti, kartes, et ta rikub Gaudí töö. Subirachs, oma kunsti väärtuses kindel, vastas kõigile rahuga: "Poleemika möödub, kuid teosed jäävad." Sellest hoolimata kahjustas kriitika ta mainet ja tõenäoliselt jättis ta ilma ka suuremast tunnustusest.

Passion Facade of the Sagrada Familia sculpted by Josep Subirachs