John Glen (režissöör)

John Glen (sündinud 15. mail 1932 Sunbury-on-Thames´is, Inglismaal) on Suurbritannia filmirežissöör ja monteerija. Ta on enim tuntud oma töö poolest James Bondi sarjas, esmalt mitme varasema James Bondi filmi monteerimisega ja seejärel frantsiisi raames veel viie Bondi filmi lavastajana.

Glen alustas filmitööstuses sõnumitoojana 1945. aastal. 1940. aastate lõpuks töötas ta Shepperton Studios’i visuaalsetes ja helilistes toimetustes Alexander Korda (1895–1956) produtseeritud filmide jaoks nagu näiteks “Kolmas mees” (1949) ja “Puidust hobune” (1950). Ülespoole liikudes tegi Glen oma pilditoimetuse debüüdi dokumentaalsarjas pealkirjaga “Chemistry for Six Forms” 1961. aastal ja debüüdi režissöörina telesarjas “Man in a Suitcase” 1968. aastal.

1960. ja 1970. aastatel töötas Glen filmitoimetajana ja teise üksuse režissöörina, töötades selliste filmide kallal nagu “Superman” (1978) ja “The Wild Goese” (1978); ta tegi kaasa ka kolmes James Bondi filmis: “On Her Majesty's Secret Service” (1969), “The Spy Who Loved Me” (1977) ja “Moonraker” (1979). Pärast filmi “Moonraker” ilmumist ülendati Glen sarja ametlikuks režissööriks ning ta jätkas kõigi viie 1980. aastate Bondi-filmi lavastajana. Talle kuulub sarja seni suurima arvu filmide režissööride rekord.

Gleni lavastatud Bondi-filmid on:

• Täiesti salajane (1981)
• Octopussy (1983)
• 007: Surma palge ees (1985)
• 007 ohutsoonis (1987)
• 007 ja luba tappa (1989)

Pärast Bondi jätkas Glen filmide lavastamist, tema tehtud on ka “Christopher Columbus: The Discovery” (1992) ja “The Point Me (2001). Ta juhtis ka episoode ulmesarjast “Space Precinct” (1994–1995). 2001. aastal avaldas ta oma mälestusteraamatu "For My Eyes Only".

Gleni filmides on korduv motiiv jahmunud tuvi näol, mis paneb näitleja (nagu ka publiku) hüppama; see on eriti märgatav tema viies James Bondi filmis.

Tema kõige sagedasem kaastööline oli Roger Moore, kes töötas koos Gleniga üheteistkümne filmi kallal.