Johannes Bergmark
Johannes Bergmark on Rootsi sürrealistlik kunstnik ja muusik.
Bergmark viljeleb sürrealistlikku muusikalist objektiteatrit, milles kasutab arenevat metainstrumenti: võimendatud lava nimega Platform. Eksperimentaalsete muusikainstrumentide-, heliskulptuuride, heliinstallatsioonide ja helikeskkondade loojana, improviseeriva muusikuna, kirjanikuna ning elektroakustilise ja häälutava heliloojana on ta arenenud buto, heliluule, naljateatri ja performansikunsti kaudu. Tema etteasted on omamoodi audiovisuaalse objektiteatri etendused, mida võib nimetada ka kontserdiks, kujutavad enesest olustikulisi sürrealistlikke nukunäidendeid mänguasjade, tööriistade, köögiriistade, eri materjalide, veidrate ja kitšlike dekoratiivesemete ning tänavatelt ja kirbuturgudelt leiduva rämpsuga. Esemed toovad kaasa oma ajaloo ja konnotatsioonid, aga ka sageli mikroskoopilised helivõimalused väikesel laval, mis on tehtud kapiuksest ja mille põranda alla on peidetud kontaktmikrofon (tavaliselt võimendatud ilma igasuguse elektroonilise töötluseta). Esemed on riputatud laua kohale nagu hüppelaud vaese mehe utoopiasse, milles rämps tantsib oma tantsu.
Alates 1996. aastast, kui ta lõpetas tegevuse klaverihäälestajana, on ta olnud üha enam ringi reisiv vabakutseline muusik. Ta peab ka loenguid, teeb pedagoogilisi projekte ja töötubasid, keskendudes tavaliselt ebatraditsioonilisele akustikale, kasutades ka traditsioonilist käsitööd ja põhilist helitehnoloogiat, lootes avada maailma, kus teadmised, oskused, inspiratsioon ja üllatus võivad kohtuda ja areneda ning inspireerida inimesi olemasolevatest ressurssidest oma vaese mehe utoopiaid looma.
Oma maailmavaatelt on ta pigem sürrealistist skeptik kui kunstnik. Ta elab Stockholmis, kus ta on olnud tegev radikaalse ja eksperimentaalse kunsti ühingus Fylkingen, Electronic Music Studio's, Rootsi skeptikute ühenduses Vetenskap och Folkbildning ning Stockholmi sürrealistide rühmas (The Surrealist Group Stockholm).