Johann VII (Mecklenburg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2020) |
Johann VII (7. märts 1558 – 22. märts 1592) (mõnikord ka Johann V) oli Mecklenburg-Schwerini hertsog.
Johann oli Johann Albrecht I ja selle naise Anna Sophia poeg. Ta oli kaheksateistkümneaastane, kui tema isa suri. Määrati regentnõukogu, mis valitses tema nimel järgmised üheksa aastat.
Regentnõukogu andis tema territooriumite tegeliku valitsemise talle üle 1585. aastal. Ta seisis kohe silmitsi probleemidega, mille lahendamiseks ta oli halvasti varustatud, sealhulgas suur võlg ja tema onu Christophi nõuded territoriaalsetele järeleandmistele. Pärast eriti karmi vaidlust oma onuga tegi ta enesetapu.
Kuna enesetapjaid ei võinud matta pühitsetud maale, koostati lugu, milles väideti, et Johanni tappis saatan koos kahe naisega Schwerinist. Naisi küsitleti: Katharina Wankelmuth suri piinamise tagajärjel ja Magdalena Rukitz põletati tuleriidal. Nende süüdimõistmine nõidadena avas tee Johanni matmiseks Schwerini toomkirikusse.
Abielu ja lapsed[muuda | muuda lähteteksti]
17. veebruaril 1588 abiellus Johann Schleswig-Holsteini hertsogi Adolf I tütre Sophiaga. Nad said kolm last:
- Adolf Friedrich I (15. detsember 1588 – 27. veebruar 1658)
- Johann Albrecht II (5. mai 1590 – 23. aprill 1636)
- Anna Sophie (19. september 1591 – 11. veebruar 1648)