Jevgeni Bokarjov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jevgeni Bokarjov (vene Евгений Алексеевич Бокарёв; 25. veebruar (vkj 12. veebruar) 1904 Sredni Jegorlõki küla, Stavropoli kubermang (tänapäeval Rostovi oblast) – 11. märts 1971 Moskva) oli vene keeleteadlane, dagestani keelte spetsialist ja esperantoloog.

1925. aastal lõpetas ta Rostovi Ülikooli ja töötas seejärel õpetajana.

Alates 1931. aastast töötas Bokarjov Dagestani Pedagoogilises Instituudis, kandidaadidissertatsiooni kaitses 1937. aastal. 19411946 teenis Balti laevastikus. Alates 1956. aastast osales aktiivselt Nõukogude Liidu esperantistlikus liikumises.[1]

Alates 1946. aastast töötas ta vanemteadurina NSV Liidu Teaduste Akadeemia Keele ja Mõtlemise Instituudis, alates 1950. aastast NSV Liidu Teaduste Akadeemia keeleteaduse Instituudis. Lisaks oli ta aastatel 19521955 ajakirja Voprossõ Jazõkoznanija vastutav sekretär.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Цезские (дидойские) языки Дагестана" (1959)
  • "Младописьменные языки народов СССР" (1959)
  • "О соотношении синхронного анализа и исторического изучения языков" (1960)
  • "Русско-эсперантский словарь" (1966)
  • "Эсперанто-русский словарь" (1974, 1982)
  • "Сравнительно-историческая фонетика восточнокавказских языков" (1981)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]