Jeji keel

Allikas: Vikipeedia
Jeji keel
Kõneldakse Namibia ja Botswana
Kokku kõnelejaid 25 200 inimest
Keelesugulus Benue-Kongo
Keelekoodid
ISO 639-1 ISO 639-3

Jeji keel (varasemad eestikeelsed nimetused jeje keel, vajeje keel, jeje-guba keel)[1] on Namiibias ja Botswanas räägitav Benue-Kongo keelkonda bantu keelte R-rühma kuuluv keel. Kõnelejaid 24 000 inimest, kellest UNESCO andmetel 20 000 elab Botswanas. WOLP (World Oral Literature Project) andmetel räägib jeji keelt aga 25 200 inimest. Etniline populatsioon Botswanas on 47 000.[2] Jeji keel on mõjutust saanud juu keelest. Samuti on jeji keel üks mitmest bantu keelest, milles on imihäälikud. Jeji keeles on kõige suurem kogus imihäälikuid: hammashäälikud (dentaalid), hammasvallhäälikud (alveolaarid), kõvasuulaehäälikud (palataalid) külghäälikud (lateraalid). Jeji keelt räägitakse kahes Aafrika piirkonnas, suurim kõnelejate grupp elab Okavango delta lähedal, mis on Põhja-Botswanas ja tuntud Ngamiland’ina. Jeji keelt eelistavad tavakõnelustes veel vaid vanemad rääkijad, lastele õpetatakse seda veel vaid mõnes üksikus külas. Samas aga oskavad jeji keeles kirjutada 15-29-aastastest elanikest 95%. Kirjutamisel kasutatakse ladina tähestikku.

Imihäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tabel 1 Sommer & Voßen (1992) uuringute käigus leitud imihäälikud.

Imihäälik Kirjeldus
ǂʰ Hõngushäälik.
ǂ Teenuisklusiil.
ᶢǂ Heliline häälik.
ᵑǂ Ninahäälik.
ŋᶢǂ Prenasaalne häälik.
ǂʔ Glottaliseerunud.
ŋǂʔ Nasaalne ejektiiv.
ǂχ Uvulaarsed frikatiivid.
ǂqʼ Uvulaarne ejektiiv.

Tabel 2 Fulop et al. (2002) uuringute käigus leitud imihäälikud.

Imihäälik Kirjeldus
ǂʰ Hõngushäälik.
ǂ Pikad ja peened vokaalid.
ᶢǂ Helitu häälik.
ᵑǂ Ninahäälik.
ǂʔ Glottised.
ǂqʼ Uvulaarne ejektiiv.

Tabel 3 Miller (2011) - Ühisuuringute käigus leitud imihäälikud.

Imihäälik Kirjeldus
ǂʰ Hõngushäälik.
ǂ Pikad ja peened vokaalid.
ᶢǂ Heliline häälik.
ᵑǂ Ninahäälik.
ǂʔ Glottised.
ᵑ̊ǂʔ Glottiseeritud ninahäälik.
ǂ͡qχ Lingvopulmonaalne häälik.
ǂ͡qχʼ Lingvaglotaalne häälik.

Piirkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loode piirkond, Mauri Shorobest Mababeni, Sankoyo, Daunara, Nokaneng, Gumare, Sepopo, Ikoga, Shakawe ja Seronga. Keskpiirkonnas, Lerihakane, Xumu, Rakopa, Motopi ja ka Namiibias.

Tüpoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jeji keeles on 4 prefiksit ja üks sufiks. Verbi afiksid märgivad isikuid, numbreid ja sugusid. Nimisõna afiksid aga käänet. Jeji keel on atonaalne. Põhisõnajärg keeles on SVO ehk subjekt-verb-objekt. Aafrika keeltes kasutatakse väga palju konsonante. Paljud bantu keeled, ka jeji, on tuntud selle poolest, et konsonantide hulka on suurendatud, laenates imihäälikuid ja helisid, mida tavaliselt Khoisani rühmas ei kasutata.[3] Täishäälikuid on jeji keeles 5-6.[4] Silbisüsteem on mõõdukalt keeruline.

Murded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Shirwanga keel pole väga lähedalt jeji keelega seotud, kuid leksikaalseid sarnasusi on 47% ulatuses lujana ja 30% herero keelega.[5]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]