Jeji keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jeji keel
Kõneldakse Namiibias ja Botswanas
Kokku kõnelejaid 25 200 inimest
Keelesugulus Benue-Kongo
Keelekoodid
ISO 639-1 ISO 639-3

Jeji keel (varasemad eestikeelsed nimetused jeje keel, vajeje keel, jeje-guba keel)[1] on Namiibias ja Botswanas räägitav Benue-Kongo keelkonda bantu keelte R-rühma kuuluv keel. Seda kõneleb 24 000 inimest, kellest UNESCO andmetel 20 000 elab Botswanas. WOLP (World Oral Literature Project) järgi räägib jeji keelt aga 25 200 inimest. Etniline populatsioon Botswanas on 47 000.[2]

Jeji keelt on mõjutanud juu keel. Jeji keeles on teiste bantu keeltega võrreldes kõige rohkem imihäälikuid: hammashäälikud (dentaalid), hammasvallhäälikud (alveolaarid), kõvasuulaehäälikud (palataalid) ja külghäälikud (lateraalid). Jeji keelt räägitakse kahes Aafrika piirkonnas, suurim kõnelejate grupp elab Okavango delta lähedal, mis on Põhja-Botswanas ja tuntud Ngamilandina. Jeji keelt eelistavad tavakõnes vaid vanemad rääkijad, lastele õpetatakse seda mõnes üksikus külas. Samas oskavad jeji keeles kirjutada 15–29-aastastest elanikest 95%. Kirjutamisel kasutatakse ladina tähestikku.

Imihäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Tabel 1. Sommer & Voßen (1992) uuringute käigus leitud imihäälikud

Imihäälik Kirjeldus
ǂʰ hõngushäälik
ǂ teenuisklusiil
ᶢǂ heliline häälik
ᵑǂ ninahäälik
ŋᶢǂ prenasaalne häälik
ǂʔ glottaliseerunud
ŋǂʔ nasaalne ejektiiv
ǂχ uvulaarne frikatiiv
ǂqʼ uvulaarne ejektiiv

Tabel 2. Fulop et al. (2002) uuringute käigus leitud imihäälikud

Imihäälik Kirjeldus
ǂʰ hõngushäälik
ǂ pikad ja peened vokaalid
ᶢǂ helitu häälik
ᵑǂ ninahäälik
ǂʔ glottised
ǂqʼ uvulaarne ejektiiv

Tabel 3. Miller (2011) ühisuuringute käigus leitud imihäälikud

Imihäälik Kirjeldus
ǂʰ hõngushäälik
ǂ pikad ja peened vokaalid
ᶢǂ heliline häälik
ᵑǂ ninahäälik
ǂʔ glottised
ᵑ̊ǂʔ glottiseeritud ninahäälik
ǂ͡qχ lingvopulmonaalne häälik
ǂ͡qχʼ lingvaglotaalne häälik

Piirkond[muuda | muuda lähteteksti]

Jeji keelt kõneldakse loode piirkonnas: Mauri Shorobest Mababeni, Sankoyo, Daunara, Nokaneng, Gumare, Sepopo, Ikoga, Shakawe ja Seronga. Samuti keskpiirkonnas: Lerihakane, Xumu, Rakopa, Motopi ja ka Namiibias.

Tüpoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Jeji keeles on neli prefiksit ja üks sufiks. Verbi afiksid märgivad isikuid, numbreid ja sugusid, nimisõna afiksid aga käänet. Jeji keel on atonaalne. Põhisõnajärg keeles on SVO ehk subjekt-verb-objekt. Aafrika keeltes kasutatakse väga palju konsonante. Paljud bantu keeled, sh jeji, on tuntud selle poolest, et konsonantide hulka on suurendatud, laenates imihäälikuid ja helisid, mida tavaliselt Khoisani rühmas ei kasutata.[3] Täishäälikuid on jeji keeles 5-6.[4] Silbisüsteem on mõõdukalt keeruline.

Murded[muuda | muuda lähteteksti]

Shirwanga keel pole väga lähedalt jeji keelega seotud, leksikaalseid sarnasusi on lujana keelega 47% ja herero keelega 30%.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]