Janzeni-Connelli efekt

Janzeni-Connelli efekt on nähtus, mille kohaselt liigi noorjärke söövate liikide (parasiitide, herbivooride vm) koondumine paika, kus nende noorjärkude tihedus on suur, toob kaasa dominantsi allasurumise. See on üks liikide kooseksisteerimise mehhanisme.

Selle efektiga seletasid Daniel Janzen ja Joseph Connell 1970. aastal puude suurt liigitihedust troopilistes metsades.

Veidi üldistatult tähendab see efekt, et liigi looduslike "vaenlaste" toime on liigi populatsioonitihedusest tugevasti sõltuv (enam kui proportsionaalne).