Jamoytius kerwoodi

Lõuatu Jamoytius kerwoodi

Lõuatu Jamoytius kerwoodi on fossiilne siluriaegne keelikloomaliik, kes arvatakse rühma Hyperoartia või kilbitute (Anaspida) hulka.

Liigi avastas Errol Ivor White Lanarkshire'i Lesmahagow'st Llandowery ladestiku kivististest.

Teda on peetud vanimaks säilinud kilbituks.

Et kivistis on säilinud lamenenud kujul, on tema omadusi olnud raske kindlaks teha.

Tal olid piki keha pikad paarilised uimed, nii et ta pidi olema hea ujuja. Ta meenutab silmulisi, eriti oma ümara suu ja pikliku keha poolest. Ent tal puudusid suus hambad ja hambataolised moodustised, nii et ta ei olnud karnivoor nagu silmulised.

Tal olid W-kujulised karboniseerunud soomused, üle kümne paari lõpuseavasid, optilised kapslid, ümar terminaalne suu, terminaalne (arvatavasti selgmine) nasohüpofüsiaalava ning pidevad ventrolateraalsed uimevoldid.

Tal oli kõhrskelett ja lõpusekorv, mis meenutab elavate sõõrsuude oma, mistõttu teda viimastega geneetiliselt seostatakse.

Kirjandus

• Errol Ivor White. Jamoytius kerwoodi, a new chordate from the Silurian of Lanarkshire. – Geological Magazine, märts 1946, kd 83, nr 2, lk 89–97.

Välislingid

• "Kilbitud Fossilwebis". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.07.2012.