Jalāl-ad-Dīn Rūmī

Allikas: Vikipeedia
Jalāl ad-Dīn Rūmī

Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (pärsia keeles مولانا جلال الدین محمد رومی, türgi keeles Mevlânâ Celâleddin Mehmed Rumi) ehk Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Balkhī, enamasti lihtsalt Rūmī (30. september 1207 Balkh tänapäeva Afganistanis või Vahš Kurgonteppa lähedal tänapäeva Tadžikistanis17. detsember 1273 Konya tänapäeva Türgis), oli pärsia (tadžiki) luuletaja, jurist, teoloog ja õpetlane, sufi müstik. Elas suurema osa ajast Konya linnas.

Jalāl ad-Dīn Rūmī pühendas oma ekstaatilisi nägemusi ja elamusi sisaldava mahuka gaseelikogu "Dīvān-e Šams-e Tabrīzī" ehk "Dīvān-e Kabīr"i derviš Shams-i-Tabrīzīle, kelle juhtimisel ta avastas olemise metafüüsilise sügavuse.[1] Rūmī umbes 26 000 värsireast koosnev müstiline õpetuspoeem "Masnavī" on pärsiakeelses maailmas Koraani järel kõige tähtsam kirjandusteos. Õpilaste kirjapandud on Rūmī vestlustekogu "Fihi ma fihi" ('Selles on, mis selles on'). Rūmī järgijad lõid tema eeskujust innustatult Mevleviye, pöörlevate dervišite vennaskonna, mille liikmed otsivad jumalikku ekstaasi erilises muusikalise saatega tantsurituaalis.

Türgi kultuuri- ja turismiministeeriumi ettepanekul kuulutas UNESCO 2007. aasta rahvusvaheliseks Rūmī aastaks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 700 aastat Džalāl ad-Dīn Rūmī surmast. - Haljand Udam. Orienditeekond. Tartu: Ilmamaa, 2001.