Jakob Wilhelm Reinhold Everth

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jakob Wilhelm Reinhold Everth (11. mai 1775 Kodavere6. veebruar 1837 Kodavere) oli Eesti vaimulik.

Algõpetuse sai koduõpetajalt. Lõpetas kõrgema linnakooli Tartus. Immatrikuleerus 8. augustil 1797 Jena ülikooli usuteaduskonda, õppis seal aastani 1798. Pärast seda oli koduõpetaja Valga lähedal. Ordineeriti 15. juunil 1804 Tartus õpetajaks.

Oli aastatel 18041837 Kodavere ja Alatskivi koguduse õpetaja[1].

Everth tundis elavat huvi eesti keele vastu ja püüdis viimasele anda omalt poolt lisa. Ta oli Johann Heinrich Rosenplänteri kaastööline ja on avaldanud kirjutisi "Beiträge'des":

  • "Laul römo ülle" – Schilleri laulu tõlge (Beiträge II, 120–125);
  • neli eesti rahvalaulu Kohtlast (Beiträge III, 104–106);
  • eesti vanasõnad (Beiträge III, 112);
  • lisa Hupeli sõnaraamatule (Beiträge V, 52–56)
  • kolm vaimulikku laulu (tõlked) (Beiträge VI, 101–104);
  • vaimulik laul (Beiträge IX, 151–153)
  • 10 eesti rahvalaulu (Beiträge XVII, 119–128)

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jakob Wilhelm Reinhold Everth oli kolm korda abielus. Tema väimees (tütre (teisest abielust) Irene mees) Karl August Hollmann oli Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja. Tema kolmanda abikaasa isa Johann Elias Lorenz Schatz oli pastor Alojas, Luke koguduses ja Valga Jaani koguduses. Tema isa Georg Simon Everth oli Kodavere ja Alatskivi koguduse õpetaja, vend Paul Gottlieb Georg Everth oli Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]