Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv

Jaanika Põllumajanduslik Kollektiiv oli Eesti NSV üks esimesi kolhoose, mis tegutses 1941. aastal Nissi vallas Harjumaal.

Kollektiivi 9 asutajaliiget (neist 8 Jaanika talu sulased ja teenijad), kes kõik elasid varem Emilie Tiefile kuulunud Jaanika talus, ühinesid põllumajanduslikuks kollektiiviks, et organiseeritud ühistegelise tööga tõsta oma liikmete elujärge ja kõrvaldada sotsialismi põhimõtte alusel ühe isiku ekspluateerimise võimalus teise poolt. Talu suurus oli 196 ha, sellest põldu 30 ha ja kultiveeritud heinamaad 20 ha. Asutajatel enestel hooneid, maad ega inventari polnud. Maa lootsid nad saada riigilt, hooned Emilie Tiefilt ja elus- ning eluta inventari (5 hobust, 2 sälgu, 21 lüpsilehma, naftamootor, rehepeksumasin ja vähem inventar) Otto Tiefilt kollektiivi omanduseks tasuta.

Hilisematel suulistel andmetel oli kollektiivi esimees algul Oskar Aas, seejärel Alfred Pillet. Kollektiivi raamatupidaja oli Emilie Tief. 3. mail 1941 valiti EK(b)P Harjumaa Komitee I sekretäri juuresolekul kollektiivi esimeheks August Kiin. Harju Maakonna TSN Täitevkomitee otsusega 5. maist otsustas kinnitada Jaanika majapidamise kollektiivselt kasutatavaks majapidamiseks, ühtlasi kolhoosi liikme Emilie Tiefi ühes oma perekonnaga kolhoosi liikmeskonnast välja heita ja Jaanikalt lahkuma sundida 2 nädala jooksul. ("Emilie Tief on endise ministri Otto Tiefi abikaasa, Jaanika talund kuulus varem Tiefidele. Et võimaldada endale mugavat äraelamist, poeb reaktsiooniline Tiefide perekond ja sugukond kollektiivi õilsa nime varju. Et ära hoida kolhoosi laostumist, tuleks Tiefide sugukonnal sealt lahkuda.")

Eesti NSV ajaloolased on kollektiivi maininud möödaminnes, pidades seda Tiefide algatatud fiktsiooniks, mille eesmärk oli säilitada kontroll oma talu üle ja vältida selle jagamist uusmaasaajatele. (Evald Laasi: "On selge, et taolistel motiividel ja taolise inimese initsiatiivil loodud "kolhoos" ei saa pretendeerida aule olla üks esimesi kolhoose Eesti NSV-s.")

Pärast Eesti taasiseseisvumist ja maa eraomandi taastamist on Eesti NSV esimese kolhoosi asutamise au küsimus oma tähtsuse kaotanud.