Jõhvussid
| Jõhvussid | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Jõhvussid Nematomorpha |
Jõhvussid (Nematomorpha, harvem nimetus Gordiacea) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad ainult parasiitse eluviisiga organismid. Nii morfoloogiliselt kui ka ökoloogiliselt sarnanevad nad ümarussidega. Nende pikkus on keskmiselt 1 m ja läbimõõt 1–3 mm. Nad elavad valdavalt mageveekogudes. Jõhvusse on kirjeldatud 320 liiki.
Täiskasvanuna nad ei toitu, kuid vastsed parasiteerivad paljudes veeputukates, vähilaadsetes ja tirtsulistes.[1]
Täiskasvanud jõhvuss paljuneb vees. Selleks juhib ta peremeesorganismi, näiteks rohutirtsu ja kilki, vette.[2]
Jõhvuss pääseb peremeesorganismi, kui viimane sööb jõhvussi sisaldavat putukaraibet.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Katre Palo (13. september 2017). "Uudistaja 13.09.2017". Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. september 2017.
- 1 2 "Horsehair worm | The Wildlife Trusts". www.wildlifetrusts.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuni 2021. Vaadatud 9. märtsil 2026.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Traadijupi moodi uss üllatas teadlasi" Tartu Postimees, 8. aprill 2009
- Mati Martin. "Jõhvusside salaelu" Eesti Loodus, 2012/8