Jõgeva reoveepuhasti
| OÜ Jõgeva Veevärk | |
|---|---|
| Asutatud | 2008 |
| Peakorter | Toominga 34, 48303 Jõgeva |
| Valdkonnad | Kanalisatsioon ja heitveekäitlus |
| Käive | 463 588 € (2014) |
| Töötajaid | 8 (2015) |
| Koduleht | http://www.jvv.ee/ |
Jõgeva reoveepuhasti kuulub osaühingule Jõgeva Veevärk. See on Eesti esimene annuspuhasti ehk reoveepuhasti, kus reovett puhastatakse konkreetse annuse kaupa.[1].
Osaühing Jõgeva Veevärk osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust Jõgeva linnas ja osaliselt Jõgeva aleviku haldusterritooriumil.[2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Enne Jõgeva reoveepuhasti rajamist puhastas linna vett paari kilomeetri kaugusel asuv Painküla tärklisetehas. Kui Painküla tärklisetehase puhasti oma hindu poole võrra kõrgemaks tõstis, loobus Jõgeva linn sellest variandist. Linna reovett hakati suunama otse Pedja jõkke. Reovee jõkke juhimisest sai maakonna suurim keskkonnaprobleem. Jõgeva linnavalitsus võttis 1990. aastatel vastu otsuse, et maakonna keskusel peab siiski olema reoveepuhasti ning ehitustööd algasid aastal 1997, lõplikult valmis jaam aastal 1999 ja tööd alustas 2000. aastal. Jõgeva linnal kulus puhastusjaama ehitusele kuus miljonit krooni, ülejäänud raha andsid peaaegu võrdsete osadena abiprogramm Phare, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium [3]. Jõgeva Veevärk kuulub ka Eesti Vee-ettevõtete Liitu.
Reoveepuhasti tehnoloogilise lahenduse kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Jõgeva reoveepuhastisse tuleb vesi kahest eraldi torustikust. Jõgeva linn on jagatud põhja ja lõuna regioonideks. Reoveepuhasti alal saavad erinevatest torustikest pärit reoveed kokku suures maa-aluses mahutis. Sealt pumbatakse kolme võimsa pumbaga reovesi mehaanilise puhastuse ruumidesse, kus seda hoitakse puhastusprotsessi alguseni.
Reovee mehaaniline puhastus[muuda | muuda lähteteksti]
Võred[muuda | muuda lähteteksti]
Reoveepuhastuse esimeses etapis viiakse läbi reovee mehaaniline puhastus. Kõigepealt juhitakse reovesi läbi võrede, mis korjavad kokku suuremad tahke prügi osad, näiteks kile, plast, tekstiil ja paber. Jõgeva reoveepuhastusjaamas kasutatakse selleks automaatseid võresid, mis eemaldavad kogutud prügi trepp-mehhanismi abil. Kokku kogutud prügi lastakse kukkuda plastkotti ning ladestatakse hiljem prügimäel.[4] Prügikäitlemisega tegeleb Jõgeva veevärgis Ragn Sells AS.
Liivapüünis[muuda | muuda lähteteksti]
Mehaanilise puhastuse teises etapis juhitakse reovesi liivapüünisesse, kus vee liikumiskiirust vähendatakse, et hakkaksid settima 0,1–1 mm suurused rasked osakesed, nagu liiv ja väikesed kivid. Jõgeval kokku kogutud liiva ei puhastata ning see läheb koos prügiga prügimäele. Jõgeva reoveepuhastis on kaks samal ajal töötavat liivapüünist, mis on 4–5 meetrit pikad ning sama sügavad. Välja on arvutatud selline vee liikumiskiirus, et vee liikumise teekonna jooksul võimalikult palju osakesi välja settiks. Settimise efektiivsemaks muutmiseks aereeritakse mahutis olevat reovett, et osakesi liikuma panna. Tegu on mehaanilise aeratsiooniga, kus kerged helbed pannakse mullidega hõljuma, aga liiv, mis on raske, vajub põhja. Sete, mis põhja vajub, kogutakse sealt pidevalt põhja kraabiga kokku ning suunatakse jäätmete hulka.[4] Selles etapis ei kasutata keemiat, kuna bioloogiliselt kõik toimib. Hoonesse on küll ehitatud keemiliselt fosfori ärastamiseks torustik ja mahutid, aga ettevõte ei näe vajadust neid kasutada. Edasi liigub vesi gravitatsiooni abil eelsetitisse.
Eelsetiti[muuda | muuda lähteteksti]
Mehaanilise puhastuse viimane etapp on eelsetiti, kuhu reovesi edasi liigub. Jõgeval on kaks paralleelset töötavat settebasseini. Settebasseinide sügavus on 4 meetrit. Neid kutsutakse ka ühtlustusmahutiteks, sest sinna kogutakse nii suur kogus, kui on bioloogilises puhastis üheks korraks vaja. Settebasseinidesse lisatakse koagulanti, et seal samuti settimist kiiremaks muuta. Basseinide põhjas on ka kraabid, mis koguvad põhja settinud muda kokku, et vähendada haisu. Pumpadega surutakse sinna põhja settinud muda bioloogilisse puhastusse ning vee edasijuhtimiseks on suuremad pumbad. Kuigi eelsetitis eralduvad muda ja vesi vähesel määral, suunatakse nad enne biorekatorisse jõudmist ühisesse torustikku, kus need taas liituvad. [4]
Reovee bioloogiline puhastus[muuda | muuda lähteteksti]
Bioreaktor[muuda | muuda lähteteksti]
Teine etapp on bioloogiline puhastus. Eelsetitist pumbatakse reovesi ja põhja settinud muda biopuhastisse. Jõgeva kasutab aktiivmudapuhasti meetodit. Selle puhul juhitakse reovesi aerotanki, kus see puutub kokku aktiivmudaga. Aerotanki pumbatakse pidevalt õhku, et tagada mikroorganismide elutegevuseks vajalik hapnik. Samas hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, et vältida selle settimist mahuti põhja.[5]Jõgeva reoveepuhastis on kaks vaheldumisi kasutatavat liini, aga kuna reoveekoormus on nii madal, siis on hetkel töös vaid üks. Bioloogiline puhastus koosneb 4 faasist.[5] Esiteks anoksiline faas, mille ajal täidetakse tank eelsetitist pärit muda ja reoveega, see võtab 30 minutit. Kui tank on täis, siis käivitatakse suur mikser, mis aeglaselt keerleb. Kogu anoksiline faas kokku kestab 125 minutit. Sellele järgneb aeratsiooni faas, mille käigus segamine on peatatud, aga käib aereerimine. Hapniku kontsentratsioon tõstetakse 2,0 mg liitri kohta. Aereerimine kestab 290 minutit. Siis pannakse aereerimispumbad kinni ning toimub settimine, mis võtab aega 120 minutit, selle lõpus algab muda eraldus ning sellega samal ajal ka veest tühjendamine. Tühjendusfaas kestab 35 minutit. Kokku kulub ühe annuse puhastamiseks 9 tundi. Eri etappide kestus võib varieeruda vastavalt reovee koostisele.[4] Kuna tegu on annuspuhastiga, siis ühe puhastustsükli jooksul reovett paaki juurde ei tule ning muda ei erastata. Puhas heitvesi suunatakse kraavi kaudu Pedja jõkke, kus toimub veel lisaks bioloogiline puhastus jõe võimetest lähtuvalt.
Järelsetiti[muuda | muuda lähteteksti]
Kui reovesi on piisavalt puhas, siis juhitase see järelsetitisse, kus heitvesi juhitakse pealt poolt ära ning muda settib põhja. Põhja settinud muda on vaja uuesti eraldada, aga mitte kõike, sest uue koguse vee puhastamiseks on muda vaja. Muda keskmine vanus on Jõgeva puhasti arvutuste põhjal 12,5 päeva.
Muda töötlus: tihendus ja tahendus[muuda | muuda lähteteksti]
Eemaldatud biomass ehk liigmuda pumbatakse mudatihendusseadmesse, kus see algul tiheneb gravitatsiooni jõul.[6] Jõgeval on 2 tihendusmahutit, aga kasutatakse korraga vaid ühte. Teine on reserviks ja leiab kasutust harva. Tihendamismetoodikana kasutatakse ka aeglast segamist, sest nii on protsess efektiivsem. Muda on tihendis 2 päeva, kusjuures pidevalt tuleb uut vedelat muda peale, aga kuna kogused on nii väikesed, ei sega pealevool tihenemisprotsessi. Tihendada on vaja sellepärast, et bioreaktorist tulev muda on tahendamiseks liiga vedel. Hiljem kasutatakse liigse vee eraldamiseks tsentrifuugi, selle nimetatakse muda tahendamiseks. Kuna muda on selline materjal, mis ei allu kergesti tsentrifuugile, lisatakse tihendisse minevasse mudasse polümeeri (SUPERFLOC C-492), et muuta muda helbed kleepuvamaks. [4]
Muda järelkäitlus: kompostimine[muuda | muuda lähteteksti]
Kuiv muda, mis on tihenenud ja tahenenud, kogutakse anumasse ning viiakse setteväljakule. Setteväljakul segatakse muda hakkpuidu ja saepuruga, et kompostimisprotsess oleks efektiivsem ning mass paremini koos püsiks. Kompostimiseks kasutatakse aunkompostimist.
Heitvee suubla iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]
Jõgeva linna läbib tema idaosas Pedja jõgi, mis algab Simuna allikajärvest ning suubub Emajõkke. Jõgeva reoveepuhasti suunab oma heitvee Pedja jõkke. Jõge on aeg-ajalt süvendatud ja puhastatud, välja on tõstetud põhja settinud muda. Võrreldes 1988. a juuniga oli 1994. a juulis Pedja jõe seitsmes uurimiskohas vee üld-N keskmine sisaldus vähenenud 41%, NO3-N sisaldus 46%, NO2-N sisaldus 43%, NHx4-N sisaldus 21% ja Pxtot sisaldus 19%. Kuid POx4-P keskmine sisaldus oli samal ajal 42% võrra suurenenud.[7] Pedja jõgi on reostustundlike suublate nimekirjas (keskkonnaministri 16.11.1998.a. määrus nr 65). Reostustundlikkuse ala saab alguse Jõgeva alevikust ja ulatub kuni Jõgeva maakonna piirini. Lisaks on jõgi karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas (keskkonnaministri määrus nr 58, 9.10.2002.a). Kraavi suubumiskohast üleval pool oleva Pedja jõe vesikonna suuruseks on 760 km².
Õigusaktid[muuda | muuda lähteteksti]
Jõgeva Veevärk lähtub oma töös Euroopa liidu direktiividest, mis on vastu võetud ka Eesti valitsuse poolt. Lisaks on Jõgeva linnal ka vastavad direktiivid, millele puhasti allub. Direktiivides on antud info joogivee kvaliteedi, heitvee parameetrite ning kanalisatsiooni ehituse kohta. Järgnevas loetelus on valja toodud mõned olulisemad.
- Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus
- Veeseadus
- Jõgeva linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri
- Jõgeva linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri
- Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269
- Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded KKM määrus 24.05.2004
- Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded – Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171
- Keskkonnatasude seadus
- Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ
- Nitraadi direktiiv 91/676EÜ
- Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ
- Veepoliitika raamdirektiiv 200/60/EÜ
- Looduskaitseseadus
Kokku juhindub Jõgeva Veevärk OÜ 43 seadusest ja direktiivist ehk Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi valitsuse, Jõgeva Linnavolikogu, Jõgeva Linnavalitsuse ja keskkonnaministri poolt välja antud õigusaktist. [7]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1] Enn Selgis. (2001). Jõgeva linn saab reoveepuhasti. Jõgeva. (vaadatud 18.09.2015)
- ↑ [2] Jõgeva Veevärk koduleht (vaadatud 18.09.2015)
- ↑ [3] Martin Pau. (2001). Jõgeva linn lõpetas Pedja jõe reostamise. Tartu: Tartu Postimees.(Vaadatud 01.10.2015)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 YIT Group (2000). Process Description for Jõgeva waste water treatment plant. Helsingi: YIT Water and Environmental Services
- ↑ 5,0 5,1 Maastik, A; Danilišina, G; Gross, M; Kriipsalu, M; Tamm, P; Tenno,T. (2011). "Väikeste reoveepuhastite (jõudlus kuni 2000 ie) hooldamise juhend". Tartu, lk 17–24
- ↑ Maastik, A. (1984) Veekaitse põllumajanduses. Tallinn: Valgus
- ↑ 7,0 7,1 [4] Jõgeva linnavolikogu 30.12.2010 otsus nr 71. Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010–2022 kinnitamine. Jõgeva (Vaadatud 29.09.2015)