Mine sisu juurde

István Bibó

Allikas: Vikipeedia
István Bibó (1935)

István Bibó (7. august 1911 Budapest10. mai 1979 Budapest) oli Ungari jurist, õigusteadlane ja poliitik.

István Bibó õppis Szegedi Ülikoolis õigus- ja riigiteadusi ning omandas doktorikraadi filosoofia alal. Seejärel õppis ta Viini Ülikoolis ja Genfi Ülikoolis ja sai doktorikraadi õigusteaduste alal. Alates 1940. aastast töötas ta advokaadina ja oli sotsioloogia õppejõud Szegedi Ülikoolis. 19451946 oli ta tööl Ungari justiitsministeeriumis ja siseministeeriumis. 1945–1950 oli ta poliitikateaduste õppejõud Szegedi Ülikoolis ja samaaegselt 19471950 Budapestis asuva Ida-Euroopa Uurimisinstituudi asedirektor.[1]

Oma kõige olulisemad tööd avaldas Bibó aastatel 1945–1947.[2]

1950. aastal oli Bibó sunnitud oma ametikohtadelt tagasi astuma ja ta läks tööle Loránd Eötvösi Ülikooli raamatukokku.[3]

3. novembril 1956 sai István Bibó Imre Nagy valitsuse riigiministriks.[4]

4. novembril 1956 protesteeris riigiminister István Bibó Ungari valitsuse ainukese kohale jäänud liikmena deklaratsiooniga Nõukogude okupatsiooni ja äsjaloodud vastasvalitsuse vastu. See toimus ajal, kui Ungari parlamendi hoone oli juba Nõukogude vägede käes, seal ringi kihutavad vene sõdurid pidasid teda administratiivtöötajaks, lubades tal oma kabinetist ja parlamendihoonest lahkuda.[5]

István Bibó arreteeriti 23. mail 1957 ja mõisteti 2. augustil 1958 eluks ajaks vangi. 1963. aastal vabanes ta amnestia tulemusel vanglast. Seejärel töötas ta kuni 1971. aastani Ungari Statistikaameti raamatukogus.[6]