Isadus

Allikas: Vikipeedia

Isadus on seisund, kus meessoost isik on lapsevanem.[1]

Lapse isaks nimetatakse meest, kes on lapse eostanud. Seaduse järgi loetakse, et lapse on eostanud mees:

  1. kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
  2. kes on isaduse omaks võtnud või
  3. kelle isaduse on tuvastanud kohus.[2]

Üldiselt kehtib seaduse järgi abikaasa isaduse eeldus ehk lapse isa on mees, kellega lapse ema oli lapse sünni ajal abielus, kuid isadust on võimalik omaks võtta ka mehel, kes polnud lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Lisaks on võimalik isadust tuvastada ning vaidlustada kohtus. Siiski ei saa lapse isaks olla mees, kellest laps põlvneb kunstliku viljastamise tõttu.

Eesti õiguses reguleerivad isadust perekonnaseaduse §-d 84–95.

Abikaasa isaduse eeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Meest, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, loetakse eelduslikult lapse isaks.[2] Sellisel juhul ei kontrollita DNA testiga, kas laps ka tegelikult pärineb abikaasast, vaid seda eeldatakse. Abikaasa isadus on välistatud, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud.[3]

Kui laps on eostatud enne abielu, järeldatakse isadust abikaasa isaduse eelduse alusel ehk isaks loetakse see, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Isast põlvnemist on võimalik järeldada ka juhtudel, kui abielu on lõppenud. Kui laps sünnib 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isaks lapse emaga abielus olnud mees. Kui abielu lõpeb ja laps sünnib kuni 300 päeva pärast abielu, aga lapse ema on selle aja jooksul abiellunud uue mehega, loetakse lapse isaks uus abikaasa ehk mees, kellega lapse ema oli abielus lapse sünni ajal.[4] Seega kehtib abikaasa isaduse eeldus kõikidel juhtudel, kui isa on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, välja arvatud siis, kui laps sünnib rohkem kui 300 päeva pärast abielu lõppemist.

Isaduse omaksvõtt[muuda | muuda lähteteksti]

Isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult ning isadust ei saa omaks võtta tingimuslikult või tähtajaliselt.[5] Isaduse omaks võtmiseks on vajalik mehe isiklik tahteavaldus.[5] Isikliku tahteavalduse puhul ei saa tahteavaldust anda mehe esindaja, vaid mehel tuleb tahteavaldus ise teha. Kedagi ei saa sundida isadust omaks võtma. Isaduse omaks võtmiseks peab olema lapse ema isaduse omaksvõtuga nõus.[6]

Isadust ei saa omaks võtta, kui lapse põlvnemine mehest on juba tuvastatud.[5] Isadust ei saa omaks võtta, kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne mehest, kes isadust omaks võtta soovib.[7]

Kunstlik viljastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstlikuks viljastamiseks on oluline mehe kirjalik nõusolek. Nii abielus kui ka vallalise naise kunstlik viljastamine abikaasa või muu mehe poolt eeldab mehe nõusolekut. Samuti peab mehe nõusolekust ilmnema, kas ta on nõus oma abikaasa kunstliku viljastamisega oma seemnerakkudega ka pärast enda surma.[8] Siiski on naise kunstlik viljastamine hiljem kui üks kuu pärast mehe surma keelatud.[9]

Mehel on õigus kuni kunstliku viljastamise protseduuri alguseni tunnistada oma nõusolek kehtetuks.[10] Abielu lahutamise puhul on vaja mehelt küsida uus nõusolek.[11] Kui mees siiski on andnud oma nõusoleku, siis loetakse laps temast põlvnevaks.[10]

Siiski Eesti õiguse järgi ei tuvasta kohus lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.[12] Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks.[13] Samuti ei ole doonoril õigus nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlaks tegemist.[13]

Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui naine ja mees on omavahel sugulased.[14] Siiski on lapsel täiskasvanuks saades õigus pöörduda perekonnaseisuasutusse ja saada andmeid oma kunstliku eostatuse kohta.[15]

Põlvenemise tuvastamise kohtus[muuda | muuda lähteteksti]

Põlvnemise tuvastamist kohtus reguleerivad Eestis perekonnaseaduse §-d 94 ja 95. Isadus tuvastatakse kohtus juhtudel, kui ühtegi teist meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud või kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.[16] Hagimenetluses põlvnemise tuvastamiseks on tegu mehe hagiga lapse vastu või lapse või ema hagiga mehe vastu. Selles olukorras tuleb esitada tuvastushagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1 järgi esitatakse tuvastushagi mingi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. [17] Olukorras, kus isa on surnud, tuvastatakse põlvnemine hagita menetluses. Hagita menetluse puhul puudub võrreldes hagimenetlusega poolte vahel vaidlus.[18]

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.[16] See tähendab, et kohtule peab kirjeldama piisava põhjalikkusega põlvnemise tuvastamise aluseksolevaid asjaolusid.[19] Tõendeid põlvnemise kohta saab esitada avaldaja või hageja, kes põlvnemist tuvastada soovib, või ka kohus ise. Osapool, kes soovib vastupidist tõendada, peab seega vastupidiseid tõendeid esitama. Põlvnemise tõendamiseks sobib näiteks tunnistaja ütlus, DNA ekspertiis või eksperdiarvamus. DNA ekspertiisi ehk bioloogilise isaduse uuringu lõpptulemus võib olla välistus ehk uuritud mees ei ole uuritud lapse bioloogiline isa või kinnitus ehk uuritud isa on uuritud lapse bioloogiline isa. Kinnituse puhul väljendatakse tulemused isaduse tõenäosusena.[20]

Isaduse vaidlustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Isadust võib vaidlustada mees, kelle isadus on tuvastatud abikaasa isaduse eelduse kaudu või kes on isaduse omaks võtnud. Isadust võib vaidlustada ka lapse ema ning laps. Isadust ei või vaidlustada, kui isadus on tuvastatud kohtulahendiga või nõusoleku andmisega naise kunstlikul viljastamisel.[21] Isaduse võib kohtus vaidlustada alates päevast, millal ta sai teada enda õigusest isadus vaidlustada.[22] Vaidlustamise eesmärk on kaitsta last. Teise mehe isaduse vaidlustamise hagi võib rahuldada vaid siis, kui kohus tuvastab, et isaduse vaidlustanud mees on tegelikkuses ka lapse bioloogiline vanem.[23]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Cambridge Dictionary https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/fatherhood (11.04.2023).
  2. ↑ 2,0 2,1 Perekonnaseadus (PKS) § 84 lg 1 p 1-3 – RT I, 11.01.2023, 11.
  3. ↑ Perekonnaseadus (PKS) § 85 – RT I, 11.01.2023, 11.
  4. ↑ Perekonnaseadus (PKS) § 86 lg 1 – RT I, 11.01.2023, 11.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Perekonnaseadus (PKS) § 87 lg 1-3 – RT I, 11.01.2023, 11.
  6. ↑ Perekonnaseadus (PKS) § 89 lg 1 – RT I, 11.01.2023, 11.
  7. ↑ Perekonnaseadus (PKS) § 91 lg 3. – RT I, 11.01.2023, 11.
  8. ↑ Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 17 lg 1 – RT I, 20.06.2022, 67.
  9. ↑ Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 20 – RT I, 20.06.2022, 67.
  10. ↑ 10,0 10,1 Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 17 lg 2(1), 3 – RT I, 20.06.2022, 67.
  11. ↑ Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 18 – RT I, 20.06.2022, 67.
  12. ↑ Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 84 lg 2 – RT I, 20.06.2022, 67.
  13. ↑ 13,0 13,1 Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 26 lg 4-5 – RT I, 20.06.2022, 67.
  14. ↑ Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 27 lg 1 – RT I, 20.06.2022, 67.
  15. ↑ Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) § 28 lg 1 – RT I, 20.06.2022, 67.
  16. ↑ 16,0 16,1 Perekonnaseadus (PKS) § 94 lg 1-2 – RT I, 11.01.2023, 11.
  17. ↑ Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 368 lg 1 – RT I, 11.03.2023, 30
  18. ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus 3-2-1-42-10, p 18.
  19. ↑ Tartu Maakohtu kohtumäärus 2-21-20175/2, p 3.
  20. ↑ Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Isaduse (põlvnemise) tuvastamine DNA kaudu https://www.ekei.ee/et/ekspertiisid-ja-uuringud/isaduse-polvnemise-tuvastamine-dna-kaudu (11.04.2023).
  21. ↑ Perekonnaseadus (PKS) § 91 lg 1 – RT I, 11.01.2023, 11.
  22. ↑ Perekonnaseadus (PKS) § 93 lg 1 – RT I, 11.01.2023, 11.
  23. ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus 3-2-1-48-12, p 18.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Isadus&oldid=6372608"