Iraagi põhiseadus (2005)
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Pärast Iraagi sõda koostas Iraagi ajutine valitsus okupatsioonijõudude kaasabil 2005 Iraagi põhiseaduse eelnõu.
Iraagis faktilise põhiseadusena kehtiva Iraagi Riigi üleminekuperioodi haldusseaduse kohaselt tuleb hiljemalt 15. oktoobril 2005 läbi viia põhiseadusreferendum.
Põhiseaduse teksti valmimise tähtaeg lükkus neli korda edasi. 28. augustil 2005 loeti see ette Iraagi Rahvuskogule.
Iraagi Riiki nimetatakse seal demokraatlikuks föderaalseks esindusvabariigiks (artikkel 1). Võimude lahusus lükatakse edasi uue parlamendi kokkutulemiseni. Artikkel 2, ütleb, et islam on "riigi ametlik religioon" ja "seadusandluse põhiallikas". Artikkel 3 näeb ette paljurahvuselise, paljuusundilise ja paljusektilise riigi.
Hoolimata sellest, et islam kuulutatakse riigiusuks, kuulutatakse allpool kõik iraaklased, nii mehed kui ka naised, seaduse ees võrdseteks ega lubata õiguslikku diskrimineerimist soo ega etnilise päritolu alusel.
Eelnõu koostanud komisjoni 15 sunniidist liikmest viibis eelnõule allakirjutamise tseremoonial ainult kolm ning ükski neist ei kirjutanud sellele alla. Sunniitide liidrid kutsuvad üldiselt üles 15. oktoobri referendumil eelnõu tagasi lükkama. Kui riigi 18 provintsist (millest neljas arvatakse olevat sunniitide enamus) kolmes lükatakse eelnõu vähemalt kahe kolmandiku häältega tagasi, siis tuleb Rahvuskogu laiali saata, korraldada uued valimised ning hakata eelnõu koostamisega otsast peale.