Informatsioonidisain

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Informatsioonidisain (ehk teabe kujundamine, ingl information design) on tava esitada informatsiooni viisil, mis soodustab selle tõhusat ja selget mõistmist. See termin on kasutusele võetud spetsiaalselt graafilise disaini valdkonna jaoks ning on mõeldud teabe tõhusaks kuvamiseks, seega tegu ei ole lihtsalt kunstilise väljendiga. Informatsioonidisain on tihedalt seotud andmete visualiseerimise valdkonnaga ning seda õpetatakse sageli osana graafilise disaini kursusest.[1]

Informatsioonidisain on seletav kujundamine. See avab mõistete sisu ning toob kaasa teadmised ja informeeritud tegevuse.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõiste 'informatsioonidisain' kerkis esile 1970. aastatel multidistsiplinaarsetes õppevaldkondades. Sellest ajast alates hakkasid seda terminit kasutama graafilised disainerid. See mõiste konsolideeriti ajakirja Information Desing Journal avaldamisega 1979. aastal ning natuke hiljem selle publikatsiooniga seotud International Institute for Information Design (IIID) asutamisega aastal 1987 ja Information Design Association (IDA) asutamisega aastal 1991.[3]

Edward Tufte kirjutas 1982. aastal raamatu informatsioonidisainist pealkirjaga "The Visual Display of Quantitative Information". Terminit 'teabegraafika' hakati sellest ajast alates kasutama peamiselt kvantitatiivsete teadmiste visuaalse kujutamise korral.[4]

Rakendused[muuda | muuda lähteteksti]

Informatsioonidisainil on väga palju rakendusvaldkondi. See leiab rakendust nii laiemalt (nt lennujaamas olevate märkide abil) kui ka kitsamalt (nt personaliseeritud telefoniarved). Sellest tuleneva töö eesmärk on parandada tarbija usaldust toote suhtes (nagu näiteks meditsiinipakendite lisad, tööstuslike masinate kasutusjuhendid või hädaolukorra teave).[5]

Valitsused ja teised reguleerivad asutused on võtnud vastu õigusakte, mis käsitlevad mitmesuguseid informatsioonidisaini puudutavaid küsimusi. Näiteks kui väike võib olla kirja suurus finantsdokumendil, samuti ka töödeldud toidu ja ravimite koostisosadede märgistamise kirja suurus. Professor Edward Tufte selgitas, et informatsiooniekraanide kasutajad täidavad teatud analüütilisi ülesandeid, nagu näiteks võrdluste ning põhjalikkuse kindlaks tegemine. Disainiaspekt informatsioonigraafikal peaks toetama analüütilisi ülesandeid, väljendades võrdlust või põhjalikkust.[4]

Lihtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtsus on informatsioonidisaini puhul peamine püüeldav väärtus – eesmärk on selgus. Sõnumite lihtsus võib teinekord tähendada selle kvantitatiivset vähendamist, kuid mitte alati. Mõnikord edastab suurem infohulk rohkem selgust. Kuna lihtsus on väga individuaalne, siis selleni püüdlemisel tuleks alati võtta arvesse keskmist teabekasutajat. Lihtsuse saavutamine võib olla kerge, kui järgida viit sammu informatsiooni kujundamisel:

  1. Räägi tõtt!
  2. Räägi asjast otse, ära keeruta!
  3. Vali oma töö jaoks õige tööriist!
  4. Tõsta esile, mis on oluline!
  5. Hoia asjad lihtsana!

Need sammud aitavad informatsioonidisaineril oma tulemusi kitsendada ning hoida oma vaatajaskonda kaasatuna.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Graphic and Information design. "Graphic and Information design". Kasutatud 17.04.2018.
  2. Per Mollerup (2015). Data Design: Visualising quantities, locations, connections.. Bloomsbury Academic. 
  3. Rob Waller. "The Origins of the Information Design Association". University of Reading, 2008. Kasutatud 17.04.2018.
  4. 4,0 4,1 Edward Tufte. "Edward Tufte presentation". 07.08.2013. Kasutatud 17.04.2018.
  5. Information Design & Information Architecture. "Information Design FAQ". BogieLand. Kasutatud 17.04.2018.
  6. Nancy Duarte (2008). Slide:ology: The Art and Science of Creating Great Presentations. Beijing: O'Reilly Media. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]