Infokihistumine
Infokihistumine on ühiskonnagruppide erinevus nende infooskuste ja infole ligipääsu alusel.[1] Selle üks vorme on digilõhe, infoühiskonnas tekkinud erinevus ühelt poolt internetile vaba ligipääsuga ning selle võimalusi kasutada oskavate ning teiselt poolt internetile halvasti või üldse mitte ligipääsevate ja selle võimalusi mitte valdavate inimeste vahel.[2]
Olulised on erinevused nii inimeste kasutatavas riistvaras ja ITK-lahendustes, mis pakuvad neile erinevaid võimalusi, kui ka oskustes neid võimalusi realiseerida (digitaalne kirjaoskus). Samas põhjustab infokihistumist mitte üksnes infotehnoloogia, vaid ka muud meedia- ja ühiskondlikud kanalid. Samuti on olulised keelelised ja geograafilised piirangud ning traditsiooniline kirjaoskus, mille määr maailma mastaabis suuresti kõigub.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Pille Vengerfeldt "Digitaalsest lõhest infokihistumiseni - uurimistemaatikat kaardistades" Arvutimaailm, 25. september 2002 (vaadatud 14. detsembril 2012)
- ↑ Tõnu Vare "Digilõhe teisel poolel on vanemaealised" Arvutimaailm, 19. jaanuar 2005 (vaadatud 14. detsembril 2012)