India metsad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

India metsad ei ole ainult majandusressurss, vaid on kohad, kus võib leida maailmas ainulaadset taimestikku ja loomastikku.

India metsad on maailma mastaabis üks kaheteistkümnest suurima elurikkusega paiku. Lääne-Ghati ja Ida-Himaalaja mäestik on maailmas elurikkuselt kuulsad.

India metsades kasvab 12% maailmale tuntud taimedest, umbes 47 000 õitsevat ja mitte õitsevat taime liiki. Lisaks leidub veel umbes 59 000 putuka liiki, 2500 kala liiki ja 17 000 katteseemnetaime liiki. Loomaliike leidub seal metsadest umbes 90 000, mis on 7% maailmale tuntud loomaliikidest. Imetajaid leidub seal umbes 4000 liiki. India metsad on rikkalik linnustik, sest seal elab umbes 12,5% maailmale tuntud linnu liikidest.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõenäoliselt katsid Indiat varem tihedad metsad, aga inimtegevus on nende arvukust ja tihedust vähendanud.

Iidsed tekstid kajastavad India metsade puude ja taimede tähtsust. Metsas tehti pidevalt rituaale. “Agni Purana”,4000 aasta vanune tekst õpetas, et inimene peaks puid hoidma hea toormaterjali ja jumalate õnnistuse nimel.

Oluline areng India metsanduses toimus 1976 aastal, kui koostati kaks viisaastaku plaani, mille teemaks olid ,,Areng ilma hävitamata’’ ja ,,Metsad ellujäämise nimel’’. Nende eesmärk oli loomastiku ja taimestiku taastamine ja hõimukultuuri sidumine metsade arenguga.[2]


India metsade probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

IIASA (International Institute for Applied Systems Analysis) uuris 2007. ja 2008. aastal India metsi. Leiti, et India metsamajandamises on neli suurt probleemi: andmete vähesus, tõhusate strateegiate ja seaduste puudumine, süsteemi puudumine, mis annaks ülevaate India metsade tuleviku kohta ning puudulik koostöö majandussektorite vahel.[3]


Rahvuspargid[muuda | muuda lähteteksti]

Indias raiutakse ülemääraselt metsa, selleks et rajada põllumaad. Selle põhjus on India suur rahvaarv. Indias on ka väga palju ja suuri rahvusparke, suurimad neist on Corbeti ja Sasan Gir-i rahvuspark.[4]


Savann[muuda | muuda lähteteksti]

Lähisekvatoriaalne mussoonkliima paikneb 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Seal on kaks ligikaudse võrdse pikkusega aastaaega - kuiv ja niiske. Põhiliselt asuvad savannid Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas kuid väiksemaid savanne leidun nii Indias kui ka Kesk-Ameerikas. Savannid on tekkinud mussoonmetsade põlengu, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tõttu. Savannide valitsevaks rohttaimeks on põhiliselt kõrrelised aga seal leidub ka suuri üksikuid puid. Kõrrelistel on tihe ning sügav juurestik ja need võivad kasvada kuni 2m pikkuseks. Mullastik on punakat värvi, mis põuaperioodil kuivab kivikõvaks. Peapuuliigid on seal akaatsiad, palmid, pudelpuud ja baobabid. Savannides leidub palju rohusööjaid loomi kui ka kiskjaid näiteks antiloobid, elevandid tiigrid ja nii edasi.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]