Impulsiivsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Impulsiivsus on erinevate põhjustega mitmekülgne isikuomadus[1], mille tunnuseks on kalduvus tegutseda impulsi ajendil ja inimese käitumist iseloomustab vähene või täiesti puuduv ettevaatlikus või mõtlemine tegude tagajärgedele.[2] Impulsiivsed teod on tavaliselt "halvasti ettekujutatud, lapselikult väljendatud, põhjendamatult riskantsed, olukorraga sobimatud ja tihtipeale põhjustavad ebasoovitavaid tulemusi"[3] ja halvendavad kaugemate positiivsete eesmärkide saavutamist.[4] Impulsiivsusel on erinevat liiki tulemusi, nagu näiteks tegutsemine ilma erilise ettemõtlemiseta ja ebasobivas olukorras, kuid mis võib lõppeda soovitava tulemusega. "Kui sellistel tegudel on positiivne tulemus, siis nende põhjustajana ei nähta impulsiivsust, vaid kui julguse, kiiruse, spontaansuse, vapruse ja tavapäratu tegutsemise tunnust."[3][5] Seega on impulsiivsusel vähemalt kaks erinevat ja teineteisest sõltumatut külge: esiteks, käitumine ilma piisava mõtlemiseta,[3] mis võib aga ei pea olema tulemuslik; ja teiseks valitakse lühiajaline eesmärk arvestamata pikaajalisema eesmärgiga.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Ebastabiilne isiksushäire

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Evenden, J. L. (1999). "Varieties of impulsivity". Psychopharmacology 146 (4): 348–61. PMID 10550486. doi:10.1007/PL00005481. 
  2. VandenBos, G. R. (2007). APA dictionary of psychology. Washington, DC: APA. Mall:Page needed
  3. 3,0 3,1 3,2 Daruna, J. H.; Barnes, P. A. (1993). "A neurodevelopmental view of impulsivity". peatükis McCown, William George; Johnson, Judith L.; Shure, Myrna B. The Impulsive Client: Theory, Research, and Treatment. Washington, DC: American Psychological Association. pp. 23–37. ISBN 978-1-55798-208-7. doi:10.1037/10500-002. 
  4. Madden, Gregory J.; Johnson, Patrick S. (2010). "A Delay-Discounting Primer". peatükis Madden, Gregory Jude; Bickel, Warren K. Impulsivity: The Behavioral and Neurological Science of Discounting. Washington, DC: American Psychological Association. pp. 11–37. ISBN 978-1-4338-0477-9. 
  5. Dickman, Scott J. (1990). "Functional and dysfunctional impulsivity: Personality and cognitive correlates". Journal of Personality and Social Psychology 58 (1): 95–102. PMID 2308076. doi:10.1037/0022-3514.58.1.95. 
  6. Rachlin, Howard (2000). "Self-Control as an Abstraction of Environmental Feedback". The Science of Self-Control. Cambridge, MA: Harvard University Press. p. 183. ISBN 978-0-674-00093-3.