Ibn Yūnus

Allikas: Vikipeedia

Abu al-Hasan 'Ali ibn 'Abd al-Rahman ibn Ahmad ibn Yunus al-Sadafi al-Misri (araabia keeles يونس ابن ) (u 9501009) oli tähtis Egiptuse moslemist astronoom ja matemaatik, kelle tööd põhinesid äärmiselt täpsetel arvutustel ja üksikasjalikkusel ning olid seetõttu märkimisväärselt oma ajast ees.

Kuu kraater Ibn Yunus on tema järgi nimetatud.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema varase elu ning haridustee kohta puudub täpne informatsioon. Ibn Yunus sündis millalgi aastatel 950–952 vahel Egiptuses ning pärines Fustati austatud perekonnast. Tema isa oli hadithi ajaloolane ning eluloolane, kes kirjutas Egiptuse ajaloost kaks teost – ühe egiptlastest ning ühe rändajate kommentaaridest Egiptuse kohta. Ibn Yunuse isa oli viljakas kirjanik ning teda kirjeldati kui "Egiptuse kuulsaim muistne ajaloolane ning esimene teadaolev vaid egiptlastele pühendatud biograafilise sõnastiku koostaja". Tema vanavanaisa oli tuntud õigusteadlase Al-Shafi‘i ideekaaslane. Ibn Yunuse nooruses tõusis võimule Fatimiidide dünastia ning asutati Kairo linn. Ta töötas Kairos Fatimiidide dünastia astronoomina 26 aastat; algul kaliif al-Azizi ja hiljem al-Hakimi alluvuses. Viimasele pühendas Ibn Yunus ka oma kuulsaima astronoomiat käsitleva teose "al-Zij al-Kabir al-Hakimi".

Lisaks matemaatikuna tunti teda ka poeedi ja ekstsentrikuna.

Astroloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Astroloogia vallas jättis ta oma jälje tehes ennustusi ning kirjutades "Kitab bulugh al-umniyya" ("Soovide saavutamisest"), raamat, mis käsitles Siiriuse heliakaalseid tõuse. Lisaks ennustas ta mis nädalapäeval koptide uus aasta algab.

Astronoomia[muuda | muuda lähteteksti]

Ibn Yunuse kuulsaim teos islami astronoomia vallas, al-Zij al-Kabir al-Hakimi (c. 1000), oli astronoomiliste tabelite käsiraamat, mis sisaldas väga täpseid tähelepanekuid, millest osad saadi äärmiselt suurte astronoomia instrumentide abil. N. M. Swerdlow järgi on al-Zij al-Kabir al-Hakimi "märkimisväärselt originaalne teos, millest üle poole on siiamaani asjakohane".

Yunus esitas oma teoses lahendid ilma matemaatiliste sümboliteta, kuid Delambre märkis oma 1819. aasta Hakemite tabelite tõlkes, et kaks Yunuse meetodit aja määramiseks Päikese või tähtede tasandil võrdusid trigonomeetriliselt 2cos(a)cos(b)=cos(a+b)+cos(a-b), mis oli kirjas Johannes Werneri 16. sajandi koonilisi sektsioone käsitlevas käsikirjas. Nüüd tuntakse seda kui Werneri valemit ning see oli oluline prosthaphaeresise ja logaritmide arengus aastakümneid hiljem.

Ibn Yunus kirjeldas 40 planeetide järjestumist ja 30 kuuvarjutust. Näiteks kirjeldas ta täpselt planeetide järjestumist, mis toimus aastal 1000 järgmiselt: Veenuse ja kaksikutes Merkuuri järjestumine, vaadeldud läänetaevas. Kaks planeeti olid järjestikku peale päikeseloojangut (laupäeval, 19. mail, 1000). Kell oli laupäeval umbes kaheksa tundi pärast keskpäeva. Merkuur oli Veenusest põhja pool ning nende laiuskraadid erinesid kolmandiku kraadi võrra.

Tänapäeva teadmised planeetide asendite kohta kinnitavad tema kirjeldust ning tema arvutused kolmandiku laiuskraadi kohta peavad paika. Ibn Yunuse järjestuste ning varjutuste vaatluseid kasutasid Richard Dunthorne ja Simon Newcombs kuu sajandilise kiirenduse arvutuste jaoks.

Pendel[muuda | muuda lähteteksti]

Hiljutised entsüklopeediad väidavad jätkuvalt, et 10. sajandi astronoom Ibn Yunus kasutas aja mõõtmiseks pendlit, hoolimata sellest, et juba peaaegu sajand on teatud, et see fakt põhineb vaid veal, mille tegi aastal 1684 Edward Bernard.