Lehekülje Hüperrealism lähteteksti vaatamine


[[Pilt:Fruitbowlwithmelons.jpg|pisi|250px|[[Mauro David]], "Kristallnõu melonitega" (''Fruttiera di cristallo con meloni''), õlimaal puitpaneelil, 1999]]
'''Hüperrealism''' on kõrgresolutsiooniga [[Foto|fotot]] meenutav maalikunsti ja skulptuuri žanr, mida peetakse [[Fotorealism|fotorealismi]] edasiarenduseks. Mõistet kasutatakse [[21. sajand]]i alguses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Euroopa|Euroopas]] välja kujunenud sõltumatu kunstiliikumise ja -stiili kohta.<ref name="xYqLm" />

==Ajalugu ==
Prantsuskeelse sõna ''hyperréalisme'' mõtles välja [[Belgia]] kunstikaupmees Isy Brachot, et kasutada seda oma [[Brüssel]]is asuva galerii 1973. aasta näituse nimena. Näitusel olid ülekaalus Ameerika fotorealistid [[Ralph Goings]], [[Chuck Close]], [[Don Eddy]], [[Robert Bechtle]] ja [[Richard McLean]], kuid esindatud olid ka mõjukad Euroopa kunstnikud [[Domenico Gnoli]], [[Gerhard Richter]], [[Konrad Klapheck]] ja [[Roland Delcol]]. Sellest ajast alates on Euroopa kunstnikud ja kunstikaupmehed kasutanud nimetust "hüperrealistid" fotorealismi esteetikast mõjutatud kunstnike kohta. Ameerika kunstnik [[Denis Peterson]], kelle teedrajavaid töid peetakse fotorealismi haruks, rakendas mõistet "hüperrealism" uue, 21. sajandi alguse liikumise ja selle killustunud kunstnikerühmituse kohta.<ref name="Thompson, Graham P. 77-79" /><ref name="w6J8Y" /><ref name="pfcH0" /> Graham Thompson on öelnud:<blockquote>"Üks näide sellest, kuidas fotograafia sulandus kunstimaailma, on fotorealistliku maalikunsti edu 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Seda kutsutakse ka superrealismiks või hüperrealismiks ning kunstnikud nagu [[Richard Estes]], [[Denis Peterson]], [[Audrey Flack]] ja [[Chuck Close]] töötasid sageli kaadritega, et luua maale, mis näiksid fotodena."<ref name="YY1Kk" /></blockquote>

Hüperrealism vastandub [[20. sajand]]i lõpu traditsiooniliste fotorealistlike maalide üks ühele kujutamisele.<ref name="Gduae" /> Hüperrealistlikud maalijad ja skulptorid kasutavad fotosid allikana, millest nad loovad detailsema tõlgenduse. Erinevalt fotorealismist on see tihti narratiivne ja emotsionaalne. Rangelt fotorealistlikud maalijad kalduvad ühtlase illustreeriva kujutamisstiili säilitamise nimel jäljendama fotosid ning eiravad või üldistavad teatud detaile.<ref name="LOXqg" /><ref name="yFTlv" /> Nad jätavad sageli välja inimlikud tunded, poliitilised väärtushinnangud ja lugu jutustavad elemendid. Kuna fotorealism arenes [[popkunst]]ist, oli maalide stiil ainulaadselt range, täpne ja teravalt tundevaba ning rõhutas üksluiseid ja igapäevaseid kujundeid.

Hüperrealism seevastu, olles siiski olemuselt fotograafiline, hõlmab pehmemat ja palju keerukamat keskendumist kujutavat ainest, esitades seda elava ja  käegakatsutava objektina. Need hüperrealistlikel maalidel ja skulptuuridel olevad objektid ja stseenid on piinlikult üksikasjalikud, et luua illusioon reaalsusest, mida pole algsel fotol näha. Teiste sõnadega on need [[Sürrealism|sürreaalsed]], kuna saavutatud illusioon on jäljendatud reaalsuse veenev kujutis. Tekstuurid, pinnad, valgusefektid ja varjud tunduvad selgemad ja eristuvamad, kui nende alusfoto või isegi tegelik subjekt.<ref name="adxRX" />

Hüperrealismi juured on [[Jean Baudrillard]]' filosoofias, "millegi matkimisel, mida tegelikult pole kunagi eksisteerinud".<ref name="5FP7E" /> Nii loovad hüperrealistid võltsreaalsuse, veenva illusiooni, mis põhineb tegelikkuse jäljendamisel, digifotol. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid on sündinud digikaamerate ja suure eraldusvõimega kuvarikujutistest. Kui [[fotorealism]] jäljendas analoogfotograafiat, siis hüperrealism kasutab digikujundeid ja muudab neid, et luua uus reaalsus.<ref name="Thompson, Graham P. 77-79" /><ref name="LXMEn" /> Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid on manipuleeritud ning kõrgresolutsioonkujutiste illusiooniga, mis on reaalsusest veelgi täpsemad.<ref name="he4Ej" />

==Stiil ja metoodika==
Võrreldes fotorealismiga keskendub hüperrealism palju rohkem detailidele ja ainestikule. Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid ei ole fotode täpsed tõlgendused ega kindla stseeni või objekti täpsed illustratsioonid. Selle asemel kasutatakse täiendavaid ning tihti vaevumärgatavaid illustreerivaid elemente, et luua illusioon reaalsusest, mida tegelikult pole olemas või mida inimsilm ei näe.<ref name="lXyyb" /> Lisaks võivad need sisaldada emotsionaalseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi teemaelemente kui maalitud visuaalse illusiooni täiendusi – see on selge eemaldumine vanemast ja märgatavalt täpsemini tegelikkust järgivast fotorealismist.<ref name="yS5HT" />

Hüperrealistlikud kunstnikud teevad mööndusi mõnedele tehnilistele vahenditele, millega kujutisi lõuendile või vormi kanda, sealhulgas esialgsetele joonistele või ''[[grisaille]]''-alusmaalingutele ja -vormidele. Kujutiste lõuendile kuvamiseks kasutatakse küll slaidi- või multimeediaprojektoreid, kuid täpsuse tagamiseks kasutatakse ka selliseid alustustehnikaid nagu võrestike ettejoonistamine.<ref name="DrFeN" /> Skulptuurides kasutatakse polüestrit, mis kantakse otse inimese kehale või objektile. Hüperrealism nõuab võltsreaalsuse jäljendamiseks kõrgel tehnilisel tasemel meisterlikkust ja virtuoossust. Nii kasutab hüperrealism teose kui terviku jaoks sageli ära selliseid fotograafia elemente nagu teravussügavus, perspektiiv ja fookuse ulatus. Mõned kunstnikud, näiteks [[Chuck Close]], [[Denis Peterson]], [[Bert Monroy]] ja [[Robert Bechtle]], kasutavad digitaalse päritolu rõhutamiseks ära ka digifotode anomaaliaid, näiteks nende teralist struktuuri.<ref name="uebT5" />

==Ainestik==
[[Pilt:Cafetería Hontanares.JPG|pisi|350px|[[Agustín Reche Mora]], "Vaade Calle Sevilla kohvikust Hontanares Alcalá suunas" (''Calle Sevilla desde la cafetería Hontanares hacia Alcalá)'', õlimaal lõuendil, 1993]]

Teemaringi kuuluvad portreed, kujutav kunst, natüürmordid, maastikud, linnavaated ja narratiivsed stseenid. Uuem hüperrealism on fotorealismiga võrreldes väljendusrikkam ning rõhutab sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi teemasid. See on ka teravas vastuolus samaaegse [[fotorealism]]iga, kus jätkuvalt välditakse kõrvalekaldeid fotolikust kujutlusviisist. Hüperrealistid jäljendavad ja parandavad täpseid, ühiskondlikus või kultuurilises kontekstis olevaid fotokujutisi, et luua reaalsusest veenvaid, visuaalseid illusioone.<ref name="SRlwh" /><ref name="q2KCp" />

Mõned hüperrealistid on vihkamise ja sallimatuse narratiivse kujutamise abil paljastanud totalitaarseid režiime ja kolmanda maailma sõjaväelisi valitsusi.<ref name="Edn2T" /> [[Denis Peterson]], [[Gottfried Helnwein]] ja [[Latif Maulan]] kujutasid oma töödes sotsiaalse mandumise poliitilisi ja kultuurilisi hälbeid. Petersoni teos<ref name="6QHQh" /> keskendus [[diasporaa]]dele, [[genotsiid]]idele ja [[põgenikud|põgenikele]].<ref name="8AKAk" /> Helnwein töötas välja ebatavaliselt jutustava teose, mis keskendus hälvetele [[Holokaust|holokausti]] minevikus, olevikus ja tulevikus. Maulani looming kritiseerib ühiskonna hoolimatust abitute, puudustkannatavate ja oma õigused kaotanud inimeste suhtes.<ref name="j2hSZ" /> Provokatiivsed teemad sisaldavad mõistatuslikke kujutisi genotsiididest, nende traagikast ja ideoloogilistest tagajärgedest. <ref name="pXwWY" /><ref name="Jwvpe" /> Need elutruud maalid on ajalooline kommentaar inimolendite grotesksele väärkohtlemisele.<ref name="KaKJI" /><ref name="twr5L" />

Hüperrealistlikud maalid ja skulptuurid loovad peente valguse ja varju efektidega füüsilise kohaloleku. Kujutise esiplaani lähimad objektid, vormid ja pinnad näivad visuaalselt lõuendi tasapinnast eenduvatena ning skulptuuride detailidel on rohkem selgust kui tegelikkuses.<ref name="xKyis" /> Hüperrealistlikud kujutised võivad lähteaineks olnud fotode kujutistest olla 10–20 korda suuremad, kuid on siiski säilitanud väga suure eraldumisvõime värvis, täpsuses ja detailsuses. Mitmed maalid on tehtud värvipüstoliga, kasutades akrüül- ja õlivärvi või nende mõlema kooslust. [[Ron Mueck]]i elutruud skulptuurid on reaalsetest kehadest palju suuremad või väiksemad ning on viimistletud uskumatult veenvate detailidega, kasutades selleks erilise täpsusega polüestervaikusid ja vorme. [[Bert Monroy]] digikujutised paistavad olevat fotode põhjal tehtud maalid, kuid on siiski loodud arvuti abil.

==Hüperrealiste==
{{col-begin}}{{col-break}}
*[[Robert Bechtle]]
*[[Charles Bell]]
*[[Jacques Bodin]]
*[[Claudio Bravo (kunstnik)|Claudio Bravo]]
*[[Paul Cadden]]
*[[Juan Francisco Casas]]
*[[Taner Ceylan]]
*[[Hilo Chen]]
*[[Chuck Close]]
*[[Noah Creshevsky]]
*[[Mauro David]]
*[[John De Andrea]]
*[[Boris Dragojevic]]
*[[Otto Duecker]]
*[[Don Eddy]]
*[[Robin Eley]]
{{col-break}}
*[[Gilles Paul Esnault]]
*[[Richard Estes]]
*[[Carole Feuerman]]
*[[Audrey Flack]]
*[[Franz Gertsch]]
*[[Ralph Goings]]
*[[Frédéric Gracia]]
*[[Duane Hanson]]
*[[Ray Hare]]
*[[Gottfried Helnwein]]
*[[Antonio López García]]
*[[Ian Hornak]]
*[[Mark Jenkins]]
*[[Howard Kanovitz]]
*[[David Kassan]]
{{col-break}}
*[[Sebastian Krüger]]
*[[Andrey Lekarski]]
*[[Nestor Leynes]]
*[[Jorge Melicio]]
*[[Marilyn Minter]]
*[[Agustín Reche Mora]]
*[[Malcolm Morley]]
*[[Bert Monroy]]
*[[Ron Mueck]]
*[[Robert Neffson]]
*[[Jerry Ott]]
*[[Denis Peterson]]
*[[Patricia Piccinini]]
*[[Terry Rodgers]]
*[[Alicia St. Rose]]
{{col-break}}
*[[Tõnis Saadoja]]
*[[István Sándorfi]]
*[[Zeljko Srdic]]
*[[Suzana Stojanović]]
*[[Dragan Malešević Tapi]]
*[[Paul Thek]]<ref name="tg1HT" />
*[[Glennray Tutor]]
*[[Alison Van Pelt]]
*[[Willem van Veldhuizen]]
*[[Dennis Wojtkiewicz]]
*[[Paul John Wonner]]
*[[Eric Zener]]
{{col-end}}

==Vaata ka==
*[[Hüperreaalsus]]

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Thompson, Graham P. 77-79">Thompson, Graham. "American Culture in the 1980s (Twentieth Century American Culture)". Edinburgh University Press, 2007 P. 77-79.</ref>
<ref name="xYqLm">Bredekamp, Horst. "Hyperrealism – One Step Beyond". Tate Museum, Publishers, UK. 2006. p. 1.</ref>
<ref name="w6J8Y">Jean-Pierre Criqui, Jean-Claude Lebensztejni intervjuu, Artforum International, 01.06.2003</ref>
<ref name="pfcH0">Robert Bechtle. "A Retrospective by Michael Auping, Janet Bishop, Charles Ray, and Jonathan Weinberg". University of California Press, Berkeley, CA, (2005). ISBN 978-0-520-24543-3.</ref>
<ref name="YY1Kk">Thompson, Graham. "American Culture in the 1980s (Twentieth Century American Culture)". Edinburgh University Press, 2007 P. 78.</ref>
<ref name="Gduae">Mayo, Deborah G. 1996. "Error and the Growth of Experimental Knowledge". Chicago: University of Chicago Press. P. 57-72.</ref>
<ref name="LOXqg">Chase, Linda. "Photorealism at the Millennium", "The Not-So-Innocent Eye: Photorealism in Context". Harry N. Abrams, Inc. New York, 2002. pp 14–15.</ref>
<ref name="yFTlv">Nochlin, Linda. "The Realist Criminal and the Abstract Law II". ''Art In America.'' 61 (November – detsember 1973), P. 98.</ref>
<ref name="adxRX">Meisel, Louis K. "Photorealism". Harry N. Abrams, Inc., Publishers, New York. 1980. p. 12.</ref>
<ref name="5FP7E">Jean Baudrillard. "Simulacra and Simulation". Ann Arbor Mich.: University of Michigan Press, 1981.</ref>
<ref name="LXMEn">Horrocks, Chris & Zoran Jevtic. "Baudrillard For Beginners". Cambridge: Icon Books, 1996. p. 80-84.</ref>
<ref name="he4Ej">Bredekamp, Horst. "Hyperrealism – One Step Beyond". Tate Museum, Publishers, UK. 2006. p. 1-4.</ref>
<ref name="lXyyb">Fleming, John & Honour, Hugh. "The Visual Arts: A History". 3rd Edition. Harry N. Abrams, Inc. New York, 1991. p. 680-710.</ref>
<ref name="yS5HT">Meisel, Louis K. "Photorealism". Harry N. Abrams, Inc., Publishers, New York. 1980.</ref>
<ref name="DrFeN">Meisel, Louis K. "Photorealism". Harry N. Abrams, Inc., Publishers, New York. 1980. p. 12-13.</ref>
<ref name="uebT5">Battock, Gregory. "Photorealism" eessõna. Harry N. Abrams, Inc., Publishers, New York, 1980. pp 8–10.</ref>
<ref name="SRlwh">Petra Halkes. "A Fable in Pixels and Paint – Gottfried Helnwein's American Prayer". Image & Imagination, Le Mois de la Photo à Montréal, McGill-Queen's University Press, 2005 (ISBN 0-7735-2969-1).</ref>
<ref name="q2KCp">Alicia Miller. "The Darker Side of Playland: Childhood Imagery from the Logan Collection at SFMOMA", Artweek, US, 01.11.2000.</ref>
<ref name="Edn2T">Jean Baudrillard. "The Precession of Simulacra", in Media and Cultural Studies : Keyworks, Durham & Kellner, eds. ISBN 0-631-22096-8.</ref>
<ref name="6QHQh">Thompson, Graham. "American Culture in the 1980s". Edinburgh University Press, 2007 P. 77-79.</ref>
<ref name="8AKAk">Robert Ayers. "Art Without Edges: Images of Genocide in Lower Manhattan", Art Info. 02.06.2006, [http://www.artinfo.com/News/Article.aspx?a=16964&c=175]</ref>
<ref name="j2hSZ">Daniel Boorstin. "The Image: A Guide to Pseudo-Events in America" (1992). ISBN 978-0-679-74180-0.</ref>
<ref name="pXwWY">{{Netiviide |pealkiri=Christoper Ashley, Denis Peterson. "Don't Shed No Tears" |url=http://www.chrisashley.net/weblog/archives/week_2006_06_04.html#001454 |vaadatud=2014-03-09 |arhiivimisaeg=2007-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070502232656/http://www.chrisashley.net/weblog/archives/week_2006_06_04.html#001454 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Jwvpe">{{Netiviide |pealkiri=Julia Pascal. "Nazi Dreaming", New Statesman, UK, 10.04.2006 |url=http://www.helnwein.com/presse/local_press/artikel_2630.html |vaadatud=9.03.2014 |arhiivimisaeg=23.03.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120323223906/http://www.helnwein.com/presse/local_press/artikel_2630.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="KaKJI">[http://www.crywalt.com/blog/2006/06/denis-peterson.html Christoper Rywalt. "Denis Peterson"]. NYC Art, 07.05. 2006</ref>
<ref name="twr5L">Robert Flynn Johnson, vastutav kuraator. "The Child – Works by Gottfried Helnwein". California Palace of the Legion of Honor, Fine Arts Museums of San Francisco, ISBN 0-88401-112-7, 2004.</ref>
<ref name="xKyis">Daniel Boorstin. "The Image: A Guide to Pseudo-Events in America" (1992). Random House ISBN 978-0-679-74180-0.</ref>
<ref name="tg1HT">Tema aastal 1967 New Yorgis avatud näitus "Death of a Hippie" [https://web.archive.org/web/20110719120132/http://www02.zkm.de/thek/index.php?option=com_content&task=view&id=31&Itemid=37] ennustas ette hüperrealistlikku skulptuuri teket.</ref>
}}

==Välislingid==
* [http://agonistica.com/works-of-art-you-wont-believe-arent-photographs/ Kunstiteosed, millest ei usuks, et tegemist ei ole fotodega]

{{Lääne kunst}}

[[Kategooria:Kunstivoolud]]