Hôtel de Toulouse
Hôtel de Toulouse, endine Hôtel de La Vrillière, on maja Pariisis aadressil 1 rue de La Vrillière. Barokk-klassitsistlik ehitis valmis aastail 1635–1640 arhitekt François Mansarti juhtimisel Vrillière'i isanda Louis Phélypeaux' jaoks.
Algselt kuulus ehitise juurde ka suur Prantsuse pargi stiilis aed majast edelas.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Hôtel de La Vrillière ehitati 1635.–1640. aastatel François Mansarti plaanide järgi Louis XIII riigisekretärile Louis I Phélypeaux de La Vrillière'ile (1598–1681). Muuhulgas lasi tellija majja ehitada 40 meetrit pika galerii oma kunstikogule. 1705. aastal müüs ta lapselaps Louis II Phélypeaux de La Vrillière (1672–1725) ehitise maksuametnik Louis Raullin-Rouilléle.
1712. aastal omandas Louis XIV ja madame de Montespani poeg Toulouse'i krahv Louis Alexandre de Bourbon Hôtel de La Vrillière'i eelmise omaniku leselt ja tellis Robert de Cotte'ilt interjööri ümberehituse; sellest ajast pärineb tänapäevani säilinud Galerie dorée sisekujundus. Pärast tema surma 1737. aastal sai majast tema poja Penthièvre'i hertsogi Louis Jean Marie de Bourboni elukoht Pariisis, seal sündis ta tütar Louise Marie Adélaïde de Bourbon. Kuni Prantsuse revolutsioonini elas seal ka Lamballe'i printsess, Penthièvre'i hertsogi leseks jäänud minia.
Prantsuse revolutsiooni ajal konfiskeeriti maja riiklikku omandisse (bien national) 1795. aastal riigile. Napoleon I allkirjastatud keiserliku dekreediga 6. märtsil 1808 lubati Hôtel de Toulouse müüa Prantsusmaa Pangale, kes tegi selle 1811. aastal oma ametlikuks asukohaks.[1]
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Hôtel de Toulouse koos aiaga Pariisi plaanil u 1737. aastast -
Siseõu
.jpg)
Võttepaik
[muuda | muuda lähteteksti]Hôtel de Toulouse'is Robert de Cotte'i kujundatud Galerie dorée ruumis filmiti Sofia Coppola filmi "Marie Antoinette" stseene kuninganna noorpõlvest[2]. Veel on seda kasutatud võttepaigana filmides "Vatel" (Roland Joffé, 2000)[3] ja "Tous les matins du monde" (Alain Corneau, 1991)[4].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]