Hobuste treenimine

Hobuste treenimine tähendab inimese poolt hobusele õpetatavaid kombeid, käitumisviise ja tavasi. Hobune peab inimese käske sooritama siis, kui inimene seda nõuab. Hobuseid treenitakse, et inimene saaks nendega turvaliselt läbi käia ratsutades, hooldusega seotud tegemistes jpm.

Sissejuhatus

Hobused on sotsiaalsed karjaloomad, kes järgivad juhti ja domineerimise hierarhiat. Enda turvalisuse huvides otsustavad nad kuuluda rühma. Hobused on harjumuspärased olendid ja neil on suurepärane pikaajaline mälu. Koostöö hobuse ja inimese vahel põhineb nii hobuse loomulikul uudishimul kui ka tugevatel sotsiaalsetel sidemetel. Hobuste koolitajad peavad esmalt õpetama hobustele, et mõned tavapärased karja käitumised on ebasobivad inimeste läheduses. Näiteks hammustamine ja löömine, mis on levinud noorte hobuste, eriti varssade seas, võib olla inimestele ohtlik või surmav. Isegi koolitatud hobused katsetavad piire, ning mõned domineerivat laadi hobused võivad olla suureks väljakutseks algajale või kogenematule käitlejale. Näiteks võib hobune ignoreerida oma treeningut ja proovida näksida, hammustada, jalaga lüüa, keelduda juhtimisest või proovida teisi võimalusi inimese domineerimise vältimiseks. Ilma järjepideva treenimiseta pöörduvad mõned hobused, eriti noored, tagasi oma treenimata viisidele. Kuid tänu oma heale mälule säilitavad usaldusväärsetelt koolitajatelt korraliku väljaõppe saanud hobused sageli õpitu ka pärast aastatepikkust vaheaega.

Koolisõit

Koolisõit

Koolisõidu võistlusala hõlmab 20 x 60 meetri suurust piiratud väljakut, kus ratsanik peab sooritama ettenähtud harjutused kolmes allüüris: sammus, traavis ja galopis. Harjutuste järjekorda nimetatakse skeemiks, kus iga harjutuse asukoht on tähistatud väljaku ääres olevate tähtedega. Kohtunikud hindavad iga harjutust 10-punkti skaalal, arvestades hobuse liikumist ning ratsaniku istakut ja juhtimist.

Eesmärk on, et võistluspaar sooritaks harjutused nii, et signaalid hobusele jääksid pealtvaatajatele märkamatuks ning hobuse liikumine oleks elastne ja elegantne, kujutades endast harmoonilist koostööd inimese ja hobuse vahel.

Üks kõige vaatemängulisem koolisõiduklasside osi on muusikaline vabakava, kus ratsanik loob ise oma kava ja valib muusika, mis sobib hobuse rütmi, liikumise ja iseloomuga. Kava peaks sisaldama huvitavaid ja keerulisi harjutuste kombinatsioone, et publikul oleks nauditav jälgida. Muusikalise vabakava hindamine toimub kahe osana: tehnilise ja artistliku hinde alusel. Tehniline hindamine hõlmab kohustuslike elementide sooritamist, samas kui artistlik hindamine hõlmab hobuse rütmi, liikumist, ratsaniku ja hobuse koostööd ning kava loovust ja sobivust muusikaga.

Takistussõit

Takistussõit

Takistussõit on ratsaspordiala, kus hobune ja ratsanik ületavad võistlusrajale paigutatud takistused ehk parkuuri vigadeta ja võimalikult kiiresti. Vigade eest määratakse karistuspunkte, näiteks takistuse mahaajamisel saab võistleja 4 punkti karistust. Hobuse keeldumisel ületada takistust antakse esimesel korral 4 punkti karistust, teisel korral diskvalifitseeritakse ratsanik. Parkuuri läbimiseks ettenähtud aja ületamisel antakse iga alustatud sekundi eest 1 punkt karistust. Takistusi võib leida nii sisehallidest kui ka väljakutelt ning need koosnevad lahtistest osadest, mis kukuvad maha, kui neid puudutatakse. Parkuuride raskusastmed varieeruvad 8-20 takistuse vahel, mille hulka võivad kuuluda ka süsteemid, mis koosnevad kahest või kolmest takistusest, mille vahele peab hobune tegema ühe või kaks galopisammu. Parkuuri kavandab rajameister. Takistuste kõrgus võib eri võistlustel olla vahemikus 60–170 cm, laius kuni 200 cm, välja arvatud veetakistus, mis võib olla kuni 450 cm lai.

Kolmevõistlus

Krossitõke

Kolmevõistluse eesmärgiks on näidata hobuse ja ratsaniku koostöö mitmekülgsust, sest tulemus kujuneb välja kolme samal hobusel sõidetud osavõistluse põhjal:

1. Koolisõit, mille käigus on 20 x 60 meetrisel platsil vaja sooritada 5-6 minutit kestev skeem, kus kohtunikud hindavad hobuse allüüre ja soorituse täpsust punktisüsteemis 0-10.
2. Kross, mis paneb proovile hobuse võime ületada kiiresti kinniseid maastikutakistusi. Pika võistluse käigus hinnatakse hobuse vastupidavust. Krossirajal paiknevad 20-29 takistust erinevad üksteisest nii nende laiuse, pikkuse kui ka maastiku poolest, millel takistused paiknevad. Krossirajal võib näha nii üles-, allahüppeid kui ka vees paiknevaid takistusi.
3. Takistussõit, kus tuleb läbida 10 -15 mahaaetavast takistusest koosnev parkuur. Veterinaararst kontrollib võistluste käigus hobuseid ja veterinaarkontrollil on võistlustel tähtis osa.

Võistluste lõpptulemus koosneb:

1. Koolisõidus saavutatud punktidest
2. Krossil saadud karistuspunktidest
3. Takistussõidus saadud karistuspunktidest
4. Koolisõidu raskusaste ning krossi ja takistussõidu pikkus ja takistuste kõrgus sõltub võistluste tasemest.
5. Kõrgetasemelistel rahvusvahelistel võistlustel nõuab krossirada nii hobuselt kui ratsanikult suurt meisterlikkust.

Erinevad viisid treenimiseks

Kordetamine

Käekõrval hobuse treenimine on traditsiooniline meetod, mis Eestis pole laialdaselt tuntud, kuid on oluline klassikalises koolisõidus ja akadeemilises ratsutamiskunstis. Ratsahobuse treening läbi maatöö ja käekõrval treeningu hõlmab mitmesuguseid treeningumeetodeid, mis viiakse läbi ilma sadulata. Käekõrval treening on suunatud hobuse ratsastuse arendamisele ilma ratsanikuta. See hõlmab mitmeid tegevusi, nagu kordetamine, topeltkordetamine, töö kahe ratsmega ja treening lühikeste ohjadega. Treeningut võib kasutada nii noore hobuse ratsastuse alustamiseks kui ka täiendamiseks ning see on kasulik ka teistes ratsutamisalades ja hobuste rehabilitatsioonis. Käekõrval treeningu eeliseks on hobuse võimlemine ja liikumisravi, mis aitab hobusel parandada tasakaalu, kehapoolte asümmeetriat, kandmist ja koondumist ning sooritada erinevaid külgliikumisi ja keerukamaid harjutusi. Samuti õpetab see hobust end kandma, koondama ja sooritama külgliikumisi. Käekõrval treeningu abil saab hobust õpetada enne ratsaniku selga istumist, vähendades sellega kukkumisohtu ja kiirendades õppeprotsessi. Lisaks sobib see hästi hobuste rehabiliteerimiseks pärast vigastusi või ebasobiva varustuse kasutamist. Ratsanikule annab see võimaluse arendada käe tundlikkust ja oskusi ning hobusele mitmekesist ja vaheldusrikast treeningut.

Kavaletid (maalatid) on suurepärane ettevalmistus hüppamiseks, pakkudes treeningut nii ratsanikule kui ka hobusele. Need 2,5–3,5 m pikkused latid toetuvad 40 cm kõrgustele X-kujulistele tugedele, mida saab kohandada erinevatele kõrgustele. Harjutuste ajal sõidetakse kavalettidel esmalt sammu ja seejärel traavi üle. Kavalette võib ületada traavis või galopis, ratsanik peaks olema poolistakus ja avaldama hobusele vähest koormust. Traavilatid on olulised ettevalmistus hüppamiseks, parandades hobuse atleetilisi võimeid ja aitades sobitada nende rütmi takistustega. Pärast harjutusi saab lisada takistuste ridu erinevate vahemaade ja mõõtmetega, mis suurendab nii hobuse kui ratsaniku enesekindlust ja rütmitunnetust. Sisse-välja hüppamine on edasine harjutus, mis parandab ratsaniku tasakaalu ja tunnetust.

Eesti tuntumad treenerid ja sõitjad

• Dina Ellermann - koolisõitja, võistles 2020. a Olümpiamängudel
• Kullo Kender - takistussõitja, Eesti meister
• Marlen Vassil - tuntud Eesti ratsutaja ning hinnatud treener ja koolitaja
• Urmas Raag - 1975. aastast ratsutaja. Tulnud 1987–2007 kolme- ja kahevõistluses ning takistussõidus 6 korda Eesti meistriks
• Rein Pill - on tuntud kui üks Eesti juhtivaid hobusekoolitajaid ja treenereid. Ta on spetsialiseerunud koolisõidule ja on aidanud paljusid noori ratsanikke nende karjääri algusaegadel
• Jaanus Vinter - on tuntud mitmekülgse hobusetreenerina, kes on edukalt juhendanud ratsutajaid nii takistussõidus kui ka koolisõidus
• My Relander - takistussõitja, kes on jõudnud FEI (Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni) takistussõidu U25 ehk noorsportlaste arvestuses 100 parima sportlase sekka