Johann Heinrich Füssli

Johann Heinrich Füssli (7. veebruar 1741 – 17. aprill 1825) oli Šveitsi maalikunstnik, joonistaja ja kunstikirjanik, kes elas suure osa oma elust Suurbritannias. Paljud tema teosed, näiteks "Košmaar", käsitlevad üleloomulikkuse teemasid.

Ta maalis teoseid John Boydelli Shakespeare'i galeriisse ja lõi oma "Miltoni galerii". Ta oli Kuninglikus Akadeemias maaliprofessor. Tema stiilil oli märkimisväärne mõju paljudele noorematele Briti kunstnikele, sealhulgas William Blakele.

Elukäik

Fuseli sündis Šveitsis Zürichis pere 18 lapsest teisena. Tema isa oli portreede ja maastike maalija Johann Caspar Füssli. Isa tahtis, et Heinrichist saaks vaimulik, ja ta saatis poja Zürichi Caroline'i kolledžisse. Seal sõbrunes ta koolikaaslaslase Johann Caspar Lavateriga. ^[1]

Teosed

"Thor võitlemas Midgardi maoga", 1790
"Kunstnik meeleheitel antiikkildude suurejoonelisusest", 1778–1779
"Anna Magdalena Schweizer", 1779
"Kunstnik vestlemas Johann Jakob Bodmeriga", 1778–1781
"Achilleuse surm", 1780
"Kaks Clarence'i hertsogi mõrvarit", 1780–1782
"Titania ja põhi", u 1790
"Falstaff pesukorvis", 1792
"Eeva loomine" Miltoni "Kadunud paradiisist", 1793
"Pandareuse tütred", u 1795
"Odysseus Scylla ja Charybdise ees", 1794–1796
"Öönõid Lapi nõidadele külla sõitmas", 1796
"Ariel", u 1800–1810
"Kriemhild ja Gunther", 1807
"Lady Macbeth", 1810–1812

Viited

↑ Rossetti, William Michael (1911). "Fuseli, Henry". In Chisholm, Hugh (ed.). Encyclopædia Britannica. Vol. 11 (11th ed.). Cambridge University Press. p. 368.

[eb1911-1] Rossetti, William Michael (1911). "Fuseli, Henry". In Chisholm, Hugh (ed.). Encyclopædia Britannica. Vol. 11 (11th ed.). Cambridge University Press. p. 368.

[1]